Tippsportlasi meelitatakse rahapakkidega oma mänge saboteerima. Kuidas on lood Eestis?

Tippsport on teadupärast koht, kus liiguvad suured rahasummad. See meelitab aga ligi neid, kes tahavad sporditulemustega enda huvides manipuleerida ja võivad selle nimel halvale teele kiskuda ka atleedid, kes resultaatide eest vastutavad.

2022. aastal tegeleti Eesti-suunalise spordi panustamisega 1,4 miljardi euro ulatuses, mis on enam-vähem võrreldav Tallinna linna eelarvega. Suured summad loovad aga pinnase kokkuleppemängudeks, kus atleete mõjutatakse rahaga nende endi osalusel toimuvatel võistlustel kallutama tulemust ennustajale vajalikul viisil. Keskmine vähetasustatud Maarjamaa sportlane on antud kontekstis kasumijanus skeemitajate silmis potentsiaalne ohver, keda võiks europakkide abil proovida manipuleerida.

"Need kuritegelikud kokkuleppemängude grupeeringud lõikavad kasu 99%-st sportlastest, kes kukuvad sellest 1% püramiidi tipust välja. Ehk me kuuleme küll, kuidas on palju professionaalseid atleete, kes teenivad miljoneid või sadu tuhandeid nädalas, aga vähe on lugusid nendest, kes jäävad sellest ringist välja," ütles endine profijalgpallur ja ausa spordi eesträäkija Moses Swaibu.

Endine Inglismaa profijalgpallur Swaibu teab, millest räägib. Kuuekohalisi numbreid sisse toonud kokkuleppemängud saatsid mehe 16 kuuks vangi ja rikkusid jäädavalt ta karjääri. "See on globaalne probleem. Matsimanipulatsiooni kõrval on probleem ka spordile panustamine, sest paljud sportlased langevad kihlvedudega seotud lõksudesse. Mängijad ei saa aru, mida nad võivad ja mida mitte. Näiteks kui su meeskonna sponsor on kihlveokontor, teed panuse, lähed trenni ning selgub, et nii ei tohigi teha. Puudub sisukas teadmine selles vallas."

Ehkki Eestis esineb aeg-ajalt kuritegeliku hõnguga pakkumisi, on mitmetel spordialadel – näiteks võrkpall ja käsipall – pigem keeruline resultaati üksikisikuliselt kellegi teise huvides saboteerida. Kui vutis saab korrumpeerunud mängija tekitada platsil teistest sõltumata penalti või punase kaardi, siis näiteks võrkpallis võetakse käkki keerav pallur väga kiiresti pingile.

"Õnneks meil oma ala sees, mõnikord ka see väiksus ja mitte nii kõrge rahva kaasatus on eeliseks, et lihtsustada seda olukorda. Pigem ütlen, et kui täna keegi 20 000 euroga tuleb, siis esiteks on see päris huvitav teema ja oleme ausad, siit tuleb ka kohe kõik välja ja sellega on ka põhimõtteliselt karjäär läbi," ütles Eesti käsipallikoondise peatreener Martin Noodla.

Kommuuni väiksus tuleb erinevalt muu maailmaga kasuks ka siinsetele e-sportlastele. Anomaalsed ilmingud panustamisturul löövad valvuritel koheselt häirekellad tööle. "Minu esimene kokkupuude on seitse-kaheksa aastat tagasi, kus puht-juhuslikult me kaotasime mängu, sest vastane oli parem ja mulle saadeti panused, et äkki sa tahad meiega liituda ja hakkame siin tegema mingit match fixing'ut. Sellest muidugi asja ei saanud," ütles Hannes Stalde e-spordi klubi sYnck CS:Go team'ist.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) võistlusega manipuleerimise ennetustegevuse koordinaator Kalle Roos tunnistab, et ennetustöö on jäänud Eestis puudulikuks. Lisaks pole kohalikud atleedid kuigi altid petturite lähenemistest alaliite või kõrgemaid spordiorganeid teavitama. Seda on püütud parandada spordivalvuri platvormiga, kuhu on võimalik jätta vihjeid kahtlastest ettepanekutest. Samuti investeeritakse koolitustesse.

"Eelmisel aastal just avasime e-koolitusplatvormi sportlastele, mida me oleme alaliitudele soovitanud oma sportlastele kohustuslikuks teha, et nad oleksid teadlikud. Seal on kuus moodulit, mis kirjeldab selle kõik ära ja väikesed testid, et ta peab sellest aru saama ka. Lisaks nüüd üritame käima lükata kontaktkoolitused," ütles Roos.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.