Rohepöörde mõju: kütuse hind läheb lähiaastatel oluliselt kallimaks

Lähiaastatel lisanduvad bensiini ja diislikütuste hinnale mitu lisakulutust. Esiteks aktiisitõus ja suurenev biokütuste kohustus. "Diisliaktsiis tõuseb nelja aasta jooksul 2027. aastaks 14,8 senti liitri kohta. 2030. aastal on biokohustus 29% tänase 7,5% asemel. Kui kohustus suureneb, siis sellel on hinnamõju ja seda on hinnatud 10-15 senti," sõnab Terminal Oil juhatuse liige Alan Vaht.

Lisandub ka kohustus tasuda Co2 maksu. Kui suur saab see olema, selle kohta ametlikke prognoose veel pole. "See sõltub ühiku hinnast ja need arvustused ning mõjuhinnangud kirjeldatatakse uues eelnõus. Uus kauplemissüsteem tuleb üle võtta lähiajal. Kui eelnõu läheb välja, siis pool aastat kuni aasta selle vastuvõtmisega oodata tuleb," kommenteerib Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.

Küll aga on teinud arvutusi sõltumatud prognoosijad ja kütusefirmad. Nii näiteks tehti Saksamaal uuring, kus leiti, et Co2 maks võib kasvada ka kuni 200 eurole tonnist. "Rehkendused näitavad, et bensiinile tähendab see 73 senti hinnalisa liitri kohta ja diislikütusel 83 senti," ütleb Vaht.

Kui muudes valdkondades on Euroopa Liidus õnnetunud kasvuhoonegaaside heidet vähendada, siis transpordisektoris pole see õnnestunud. Kokkulepped aga suruvad peale ja avaliku sektori lemmiksõna kasutades on inimeste "nügimisega" kiire. "Kindlasti hakkab meie kütusehinda mõjutama üle-euroopaline suundumus liikuda kliimaneutraalse majanduse poole, mis tähendab, et fossiilkütuseid peab vähemaks jääma. See tähendab, et neid teatud kujul maksustatakse rohkem," leiab Uiga.

Kütusefirma esindaja sõnul pole aga kütuse hinna kallinemine kütuste ostmist sugugi kahandanud. Seega hinna kallinemine keskkonda ilmselt ei aita, kuna kogused ei vähene. "Pole täheldanud, et keegi vähem summaarselt tangiks. Kallis hind tähendab, et tangitakse tihedamalt, aga vähem korraga," ütleb Vaht.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!