Põhjendatud? Euroopa Liit tahab kehtestada juhilubadele ühtsed standardid

Euroopa Liit tahab kehtestada liikmesriikidele ühtsed juhilubade standardid, et vähendada liiklusõnnetuste arvu ning säästa inimelusid. Kõige rohkem vaidlusi põhjustas soov lühendada juhiloa kehtivusaega eakatele inimestele ning erinevate seisukohtade tõttu liikmesriikide vahel Euroopa parlament seda esimesel lugemisel ei toetanud.

Kui Saksamaa ja veel mõned Euroopa Liidu riigid peavad vanuselist diskrimineerimist juhiloa pikendamisel põhjendatuks, siis Eestis kehtib juba 2015. aastast nõue, et kõik 65-aastased ja vanemad juhid peavad iga viie aasta järel tervisetõendit uuendama. Näiteid, kus eakas juht põhjustas avarii, on viimase aasta jooksul mitmeid. Vaid mõne kuu eest sõitis 76-aastane juht otsa 9-aastasele koolipoisile, kes toimetati saadud vigastustega haiglasse. Möödunud kevadel sõitis 83-aastane juht Tartus otsa aga emale ja beebile, kellest viimane suri haiglas.

Põhja prefektuuri liiklusgrupi juhil Toomas Korenevi sõnul ei paista siiski eakad juhid silma eriti ohtliku liikluskäitumisega. "Liiklusõnnetusi statistikast järgi vaadates on 100-120, kus saame öelda, et 65+ vanuserühma poolt põhjustatud, üldist liiklusõnnetuste arvu vaadates on seda vähe," ütles Korenev, kes siiski arvab, et tihedam tervisekontroll eakatele on põhjendatud.

"Me peame lihtsalt kokku leppima, et kindlasti on mõni 90nene ka kraps ja võib-olla 100-aastane sõidab hästi, aga teinekord me võib-olla lihtsalt ei taju neid riske, kui elutempo on juba rahulikum, me sõidame vähem ja me ei taju, kuidas meie terviseseisund muutub," lisas Korenev.

Ka vandeadvokaat Indrek Sirk nõustub, et eakate tihedam tervisekontroll on mõistetav, sest vanusega väheneb reaktsiooni kiirus ja koordinatsioon, mis võib autojuhtimist takistada. Samas tuleks tema sõnul tähelepanu pöörata sellele, et linnast väljas elavad eakad ei satuks haavatavasse olukorda. "Eesti on hajaasustusega riik ja väga paljud vanemad inimesed elavad sellistes piirkondades, kus nad kas ei saa ühistranspordiga liikuma või tulenevalt tervislikust seisundist tegelikult ka näiteks kilomeetri või viie kilomeetri kaugusele poodi nad autot kasutamata ei saa. Kui me piirame eakatel inimestel juhtumisõigust, siis me võime nad lihtsalt sotsiaalselt abituks muuta."

Perearst Le Vallikivi ei leia, et 65. eluaastast alates hakkaks inimese tervis äkitselt olulisel määral alla käima ning arvab, et eakate asemel on suuremaks probleemiks hoopis keskealised inimesed, kes tihti suhtuvad terviseteemadesse hooletumalt kui vanemad inimesed.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.