Õõvastavad juhtumid neljajalgsetega: loomapiinajad pääsevad sageli väga kergelt

Loomakaitse organisatsioonideni jõuab igal aastal sadu juhtumeid, kus loomi on väärkoheldud. Karistused selliste tegude eest on kas väga leebed või hoopis jahvatavad kohtuveskid nii kaua, et tulemuseni ei jõutagi.

Hoiatus! Järgnev sisu ja video võib olla häiriv või vajada vanemlikku selgitust.

2022. aastal jõudis avalikkuse ette võigas juhtum, kus ühest Kilingi-Nõmme hoovist leiti Pontu nimeline koer, kes mädanes elusalt, oli vaklade poolt söödud ning sisuliselt surnuks nälginud. Hetkel, mil loomakaitsjad ta leidsid, oli looma seisund nii keeruline, et iga püüe teda aidata põhjustas loomale omakorda põrguvalu.

"Ta oli väga raskes seisus, kui me ta kliinikusse saime. Ta oli ilmselgelt jäetud hooletusse oma omaniku poolt. See lehk, mis ta juures oli, seda pidi tundma omanik iga päev. Ta oli vaklu täis ja ta viibis meil kliinikus alla kahe nädala, kuni selgus, et tema vigastused olid pöördumatud. Tal tuli minna lasta. Aga see juhtum lõpetati alles hiljuti ära, kaks aastat menetleti ja otsustati, et pole siin avalikku menetlushuvi. Sisuliselt jäi loomapiinaja karistuseta," ütles Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Pille Tees.

See pole aga ainus kurb näide tulemusteta kohtuteest. 2007. aastal sai Eesti Loomakaitse Selts teate koertest, kes elavad väga kesistes tingimustes. 17 aastat hiljem pole endiselt lahendust.

"Meil on üks juhtum, kus siis koerad elavad väga mitmekesi koos kesistes tingimustes ja see juhtum on meil käsil aastast 2007. Me tegeleme praegu sellega aasta alguses uuesti ja ootame, et kas see nüüd siis lõpuks kuskile jõuab," ütles Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu.

Eelmisel nädalal jõudis loomakaitsjateni aga eriti kõhedust tekitav juhtum: loomakaitsjatega võttis ühendust naisterahvas, kes palus abi oma ülekäte läinud koerale uue kodu otsimisel. Vabatahtlikud tegid omanikuga kokkuleppe, et esmaspäevast aidatakse koer uude kohta, kuid selleks ajaks oli juba hilja.

"Tundus, et omanikule kõik see sobis ja ei olnud mingit viidet sellele, et ta ei jõua oodata või ta ei taha oodata. Kuid siis laupäeva hommikul oli omanik siiski otsustanud, et loom tuleb hukata. Ja ta palus seda teha ühel härrasmehel, kes looma rehaga oimetuks lõi ja hiljem siis sportpüssiga või mingisuguse püssiga väidetavalt ta maha lasi. Me saime aru, et kaks lasku pidi tegema, et loom ära sureks."

Eesti Loomakaitse Liit jagas oma sotsiaalmeedias ka salvestust telefonikõnest koeraomanikuga. Vabatahtlike loomakaitsjate sõnul saavad sellised jõhkrad juhtumid üldjuhul lahenduse, kuid ka siis on karistused liiga leebed. Loomade väärkohtlemised jäävad aga tihti nende sõnul tähelepanuta.

Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Pille Tees ütles, et üheks väärkohtleja karistamise viisiks on väärteomenetlus, mida aga ei tehtavat üldse. "Kui asi üldse peaks jõudma kriminaalmenetluses kohtusse, siis on need karistused hästi leebed. Aga ma julgen väita, et enam kui pooled, ma ütleks isegi 2/3 juhtumeid, kohtulaudadeni ei jõuagi selles vaates, et need lõpetatakse juba eos ära kohtueelses menetluses või siis ei algatata üldse seda menetlust.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.