Lähisuhtevägivalda kannatanud naine: ta andis mulle valida, kas veristab kassi vannitoas või magamistoas

Merli Kaunissaar on üks vähestest naistest, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on jõudnud avalikkuse ette. Aastaid tagasi, olles toona 26-aastane, alustas Merli uues töökohas. Seal määrati talle mentor, kellega ajapikku arenes välja suhe. Ootamatult sai aga armastavast kaaslasest kontrolliv manipulaator. 

"Aina rohkem tahtis mind kontrollida. Näiteks ma pidin 24/7 kandma pulsikella. Kui ta vaatas, et öösel on olnud mingisugune liikumine, inimesel võib ju rahutu uni ka olla, eriti veel sellises pingelises suhtes, siis ta oli jumala kindel, et ma olen kuskil käinud jälle kellegi teisega magamas," tõdes lähisuhtevägivallaohver ja kogemusnõustaja Kaunissaar. "Ma ei tõestanudki talle ära, et ma tegelikult kodus magasin." 

Truuduse tõestamiseks pidi Merli näiteks nõustuma ka sõrmeluude murdmisega ning kui alguses piirdus partner vaid kontrollimise ja lähedaste ähvardamisega, siis aegamööda muutusid kerged tõukamised ja juustest tirimised reaalseteks rusikahoopideks. 

"Ähvardas kassist uued sussid teha. Ükskord ta andis mulle valida, kas ta läheb vannituppa ja veristab ta seal ära või tuleb toob ta magamistuppa ja määrib linad ära," avaldas naine.

Igal aastal jõuab politseini üle 10 tuhande juhtumi, mis on seotud lähisuhtevägivallaga. Kahjuks aga paljud neist jäävad endiselt nelja selja vahele, mistõttu olid esmaspäeval toimunud rahvusvahelisel naistevastase vägivalla lõpetamise päeval paljud kohad värvunud oranžiks. Eesmärgiks ikka üks -  juhtida tähelepanu!

"See on väga suur probleem. 41% Eesti naistest on sellega kokku puutunud, aga samal ajal üsna vähesed otsivad tegelikult abi," sõnas President Kaljulaidi Fondi asutaja Kersti Kaljulaid. Põhjus, miks president Kaljulaidi fond on ühiskonnas teravalt tõstatanud lähisuhtevägivalla probleemi, ei pea kaugelt otsima, sest numbrid räägivad enda eest. 

Ainuüksi sellel aastal on politseini jõudnud 8891 lähisuhtevägivalla juhtumit, sellega seotud väljakutseid on olnud 6903 ja lähisuhtevägivalla tõttu on hukkunud viis inimest. Tegelikkuses võib see aga olla vaid jäämäe tipp, sest paljud naised kardavad seni abi otsida. 

"Pobleem ongi selles, et lähisuhtevägivald algab tavaliselt allutava käitumisega ja need inimesed, kes kannatavad selle all, tihti ei saa ise arugi ja kui saavad, siis on nende enesehinnang viidud nii alla, et nad arvavad, et nende mure ei huvita mitte kedagi," sõnas Kaljulaid.

"Kui see on juba füüsiline vägivald, siis ega palju oodata ei ole. Kui peres on lapsed, siis need lapsed kannatavad. Ja see ei ole õige koht laste kasvatamiseks või suhtes olemiseks," tõdes Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn. "Julgustan kõiki ikka pöörduma ja mõtlema, mis on see südamesoov ja mis mõistusesoov ning nende vahel tegema valiku."

Vaike Pähn ei nõustu siiski sellega, et naised senisest vähem abi otsiksid, pigem on see jaotatud erinevate kohtade vahel ning on näha, et tugiteenusteni jõutakse senisest varem. Küll aga on siin oluline roll ka naise lähedastel. 

Kaunissaare julge samm aitas tal kohtu poolt taotleda lähenemiskeelu ning vägivallatseja sai kaela ka kriminaalkaristuse. Siinkohal on oluline koguda kokku ka need materjalid, mis algul võivad tunduda ebaolulised. 

"Vaimse vägivallaga on keerulisem. Aga siiski kui on võimalik, siis üles pildistada või teha kuvatõmmised vestlustest, kus on igasugused ähvardused. Soovitan alati muidugi ka päevikut pidada!" sõnas Merli. 

Lähisuhtevägivalla puhul on ööpäevaringselt avatud nii ohvriabi telefon 116 006 kui ka häirekeskus numbril 112. Info naiste tugikeskuste kohta on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt - sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!