TV3 uudised: hinnatõus jätkub! Tarbijahinnaindeks tõusis 3,4%

Hinnatõusu tunneb igaüks oma rahakotis. Näiteks kui aasta tagasi maksis mõni toode 100 eurot, siis nüüd tuleb selle eest maksta keskmiselt 103,4 eurot.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenuse juhi Lauri Veski sõnul mõjutab hinnatõusu kõige enam kütuse kallinemine. Tema hinnangul on diislikütuse ja bensiini hinnad tõusnud peamiselt Lähis-Ida konflikti tõttu ning see mõjutab omakorda ka teiste kaupade ja teenuste hindu.

Ekspertide sõnul kandub kallim kütus kiiresti edasi ka toidukaupade ja transporditeenuste hindadesse. Kuigi toidusektoris ei ole hinnatõus olnud viimastel kuudel väga järsk, mõjutavad kõrgemad transpordikulud kogu majandust laiemalt. Statistikaameti andmetel olid aprillis kaubad aastaga 3,8 protsenti ja teenused 2,8 protsenti kallimad.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul ei ole hinnakasv inimeste tarbimisharjumusi siiski märkimisväärselt muutnud. Tema sõnul on tanklate müük viimaste aastatega kasvanud ligikaudu 50 protsenti, mis näitab, et inimesed kasutavad autosid jätkuvalt aktiivselt ja kõrgem kütuse hind ei ole inimesi eemale peletanud.

Uusküla sõnul võib hinnasurve lähikuudel jätkuda, eriti kui konflikt Lähis-Idas pikeneb ning nafta hind püsib kõrgel tasemel. See võib enne suvist turismihooaega tähendada kallimaid lennupileteid ja kõrgemaid transpordikulusid. Samas võib kallim välisreisimine suunata inimesi rohkem Eesti-sisese turismi poole.

Majandusekspertide hinnangul mõjutavad hinnataset lisaks kütusele ka palgakasv, rahvusvahelised tarneahelad ning üleilmne majandusolukord. Samal ajal aitavad hinnakasvu mõnevõrra pidurdada Euroopa aeglustuv majandus ja Hiina odavam eksportkaup.