Kas kaupmehed on ahned? Majandus aina langeb, kuid hinnad selle kõrval vaid tõusevad

Majanduslangus peaks hindu allapoole tooma, sest ostujõud on madal. Ometi on meie toiduainete hinnad viimase kahe aastaga tõusnud pea 40 protsenti. Täna avaldatud Konjunktuuriinstituudi uuringust nähtub aga, et möödunud aasta kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses on kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev.

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuring näitab, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas pigem tõusev, lisaks tõi aasta alguse käibemaksutõus kaasa üleüldise hinnatõusu.

"Käibemaksu määra tõus toob kaasa sellise kaootilise hinnatõusu, täna ta on nüüd ongi käes. Me oleme inflatsiooni esirinnas, meie tarbijahinnad on kasvanud jaanuaris kiiresti 1,4% võrra," ütles Konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp.

Peeter Raudsepa sõnul ei tohiks kaupmehi ahnuses süüdistada, sest nende suund ongi osta odavalt ja müüa kallilt, kuid hinna kujunemine peaks olema läbipaistev. "See aitab meil mõista paremini ka neid turunduslikke sõnumeid. Meil on kõik kõige soodsam, kõige paremad hinnad, kõige parem ostukorv, meie käibemaksutõus hilineb...noh, mis on eriti absurdne väide. See peaks olema kas halb nali, lausvale või sisaldama kuriteoteadet, et me maksame vähem makse. Selleks, et me mõistaksime paremini toimuvat, ongi need uuringud vajalikud," lisas Raudsepp.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toiduainetetööstuses rahalised mahud suurenenud, kuid tootmismahud vähenenud. Toidutootjad näevad, kuidas tarbimine väheneb ja inimesed teevad ainult ratsionaalseid ostuotsuseid. Seda rallit kiirendas juurdehindluse kasv. "Seda, et kaubanduse juurdehindlused hakkasid tõusma, märkasime me juba eelmisel aasta, kui toidutööstused kas väga vähesel määral või peaaegu üldse mitte enam hindu ei tõstnud. Sellepärast, et ei olnud põhjust. Need põhjused jäid juba aastasse 2022. Mäletate, kui algas tohutu tooraine ja tootmissisendite hinnatõus peale. Ehk peale sõda läks kõik komeedina taevasse."

Tol ajal sattusid toidutootjad olukorda, kus hinnatõusu ei suudetud nii kiiresti üle viia lõpphinda, mistõttu osad toidutootjad teenisid isegi kahjumit. "Nüüd oleme me olukorras, kus oleme oma tootmissisendite hinnatõusud suutnud lõpphindadesse viia. Aga nüüd tõesti on tunda ja näha seda, et tarbijate ostujõud ja ostuvõime aina langeb. See on murekohaks meile sellepärast, et me oleme tarbijate rahakotiga kõige otsesemalt seotud, toidusektor. Toit on igapäevane vajadus ja igapäevane inimeste põhiõigus," lisas Potisepp.

Mida ütleb aga kaupmees? Kas üleüldise elukalliduse foonil tulebki juurdehindlust suurendada ja tarbijalt mitu nahka koorida? Hinnad kujunevad selliselt, et neil on kolm komponenti: on ostuhind, mida maksab jaekett tootjale või hulgimüüjale. Siis on erinev maksuosa, mis on käibemaks ja osadel toodetel ka aktsiisitasud. Ja siis on kolmas komponent, mis on jaeketi poole juurdehindlus. Juurdehindlus on see osa, millest jaekett peab kandma absoluutselt kõik oma kulud alates palkadest, elektriarvetest, kaupluste remondist jne. Kõik kulud, ühesõnaga," ütles Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson. Juurdehindluse küsimuse kohta Rimi ostujuht otsesõnu ei vasta, kuid toob esile peale käibemaksu veel mitmed kallinemised.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.