Reklaam sulgub sekundi pärast

Päästekorraldaja täiskuust: inimesed on siis segaduses ja paraku see mõjutab kõnede arvu

"Stuudio" reporter Erkki Sarapuu käis uurimas, milliste kõnedega häirekeskus igapäevaselt tegelebning millised kõned on täiesti ebavajalikud, mida inimesed kas tahtlikult või tahtmatult häirekeskusele teevad.

Meil kõigil tuleb ette olukordi, kus on vaja abi ja mitte niisama kellegi sõbra või kellegi kaaslase poolt, vaid ikka väga pädevatelt inimestelt, kasvõi juba sellepärast, et nad viiks meid kokku kiirabi, politsei või päästjatega. Jutt käib loomulikult päästekorraldajatest, kes töötavad häirekeskuses.

„Päästekorraldaja on see inimene, kes võtab vastu kõik kõned, mis tulevad häirekeskusele. See on siis kiirabikutsed, politseikutsed ja päästekutsed. Muidugi alati need kõned ei realiseeru just nimelt nendeks kutseteks, aga vastu võtame kõik kõned,” ütles päästekorraldaja Helen Valdre.

Statistika on näidanud, et eelmisel aastal võeti vastu 1,1 miljonit kõne ja selleks aastaks prognoositakse kõnede kasvu.

„Inimesed vajavad palju abi, aga kolmandikul juhtudel paraku praegu meile tulevad sisse kõned, mida teevad nutitelefonid, ekslikud kõned, eakad tihti helistavad, sotsiaalsed probleemid, vaimsed probleemid...ehk siis kõned, mille puhul meie ei saa aidata, mis ei realiseeru meil kutseteks,” lisas Valdre.

Meil kõigil tuleb ette olukordi, kus on vaja abi ja mitte niisama kellegi sõbra või kellegi kaaslase poolt, vaid ikkagi väga pädevatelt inimestelt, kasvõi juba sellepärast, et nad viiks meid kokku kiirabi, politsei või päästjatega. Jutt käib loomulikult päästekorraldajatest, kes töötavad häirekeskuses.

„Päästekorraldaja on see inimene, kes võtab vastu kõik kõned, mis tulevad häirekeskusele. See on siis kiirabikutsed, politseikutsed ja päästekutsed. Muidugi alati need kõned ei realiseeru just nimelt nendeks kutseteks, aga vastu võtame kõik kõned,” ütles päästekorraldaja Helen Valdre.

Statistika on näidanud, et eelmisel aastal võeti vastu 1,1 miljonit kõne ja selleks aastaks prognoositakse kõnede kasvu.

„Inimesed vajavad palju abi, aga kolmandikul juhtudel paraku praegu meile tulevad sisse kõned, mida teevad nutitelefonid, ekslikud kõned, eakad tihti helistavad, sotsiaalsed probleemid, vaimsed probleemid...ehk siis kõned, mille puhul meie ei saa aidata, mis ei realiseeru meil kutseteks,” lisas Valdre.

Reporter uuris, millised on kõige markantsemad näited kõnedest, mis panevad kas muigama või vastupidi, teevad väga murelikuks.

„No paneb muigama kõne, kui inimene helistab ja näiteks ütleb, et ta soovib praegu just hakata sööma kõige kangemat tšillipipart ja küsib nõu, kas teha seda või mitte. Siis on tulnud meile sisse kõne, kus inimene helistab ja ütleb, et ta on magamiskotis kinni ja ei saa sealt välja. Aga selle juhtumi puhul oli nii, et ta tegelikult tõesti ei saanudki sealt välja ja sinna läks siis pääste ja aitas ta sealt välja,” ütls Valdre.

Kas täiskuuga mõjutab? „No paraku tuleb öelda, et mõjutab. Miks ja kuidas, ei tea, aga täiskuu ajal tuleb meile küll selliseid kutseid rohkem, kus inimesed on võib-olla natuke segaduses ja näevad-kuulevad kummalisi asju ja kui nad päris olukorrast ise selgelt aru ei saa, siis nad helistavad meile ja küsivad abi ja nõu.”

Vaata lähemalt päises olevast videost! “Stuudio” kohta saab lisainfot SIIT.

Kommentaarid puuduvad