Üks haigestunu võib nakatada kuni 18 inimest: leetrid ähvardavad endiselt nii noori kui vanu

Leetrid on äärmiselt nakkav haigus, mis võib veel kümme aastat pärast põdemist ajupõletikku tekitada. Kuidas Kuressaare Haiglas laborandina töötav Esta leetrid sai, sellest rääkis ta saatele "Laser".

"Alguses ma ei teadnud, et mul on leetrid. Tegime kodus lõket, ilus ilm oli. Õhtul äkki tundsin, et on väike peavalu, palavik kerkis 27 kraadini. Ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Köha ega midagi ei olnud, oli ainult väike peavalu. Juba oli 39 palavik, hästi paha olla, köha-nohu ei olnud. Ei kahtlustanud, helistasin perearstile, et mul on palavik ja jääksin sinisele lehele. Paar päeva hiljem arst helistas, et tule näita ennast," ütles leetreid põdenud Esta Uibo ja lisas, et teda nähes küsis arst, miks tal selliseid punased täpid peal on. "Ma ei pannud üldse tähele, et ma olin üleni punaseid täppe täis.

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist dr Pille Märtin ütles, et Eestis oli 1990ndate ja 2000ndatel aastatel aastaid, kus leetrihaigeid üldse ei nähtudki. Ka ülejäänud Euroopas olid leetrid justkui möödanik. Kuid kui 2022. aastal oli kogu Euroopa peale alla 1000 leetrite juhu, siis järgmisel aastal juba üle 42 000 haigusjuhu.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juht Kärt Sõber ütles, et sellel aasta on olnud juba kolm leetrijuhtumit. Miks "juba"? Sellepärast, et leetrid on eriti ohtlik nakkushaigus, mis on väga nakkav haigus. "Üks leetritesse haigestunu võib nakatada kuni 18 inimest."

Dr Pille Märtin lisas, et leetriviirus on nakatamisvõime poolest maailma "rekordiomanik".

Miks on leetrid end uuesti ilmutanud? Ainus võimalus leetrite eest end kaitsta on vaktsineerimine. MMR vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, aga...

"Eestisse jõudis vaktsiin 1967. aastal, pärast seda hakkas leetrite juht langema. Lapsed, kes on enne 1967. aastat sündinud, nemad kõik põdesid. Kahjuks leetrite põdemine ei ole väga lihtne tegevus inimestele. Väikelastel, eriti alla aastastel on leetrid potentsiaalselt eluohtlik haigus. Emalt saadud antikehad kaovad umbes kuuendaks, üheksandaks elukuuks. Ja siis tekib auk, sest leetrite vastu vaktsineerida saab alates 12-elukuust. Osad lapsed on täiesti ilma kaitseta, nende jaoks on leetrid eluohtlikud. Ja ka täiskasvanutele, kellel immuunvastus on kehvapoolne, pole vaktsineeritud või on vaktsineeritud vaktsiiniga, mille kaitse on juba mööda läinud – olid vanasti ka sellised variandid olemas –, siis ka nendele on see eluohtlik," ütles Märtin.

Kehvemal juhul tekib leetritest hingamisteede infektsioon, keskkõrvapõletik, silmapõletik, kopsupõletik ja kuu aega pärast põdemist võib tekkida ka ajuinfektsioon. "Leetrite põdemine võib jätta tiksuva pommi ajju kümneks aastaks."

"Kuskil 30 000 vaktsineerimata last võib Eestis olla," ütles Kärt Sõber, kelle sõnul on see suur arv. Laste mitte vaktsineerimise põhjuseid on tema sõul mitmeid, millest üks on kindlasti väärinfo ja kahtluste levik, kas vaktsineerimine on ikka efektiivne ja ohutu. "Kui nüüd lähtuda tõenduspõhisusest, siis tegelikult leetrivaktsiin on väga efektiivne. praegu me teame, et kahest doosist piisab, see annab eluaegse immuunsuse. Vaktsiinid on kvaliteetsed ja ohutud."

Dr Pille Märtin ütles, et alates 1993. aastast sündinud ja kaks vaktsiinidoosi saanud inimesed leetrite pärast muretsema ei pea.

"Laser" on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30 ning järelvaadatav TV3 Play keskkonnast.

• buduaar
• Buduaari uudised

KOGEMUS: Huawei Watch Fit 3 – arvatust lihtsam ja mugavam

• Kodu korda

Katlakivi kodus? Miks see tekib ja kuidas seda puhastada?