"Tean mõisteid vene, mitte eesti keeles!" Erikeelsete koolide vahel haigutab suur hariduslõhe

Eesti haridussüsteem on ebavõrdne ja laste edukus sõltub vanemate elukohast ja rikkusest, väidetakse saates "Laser". Marii Karell saadab seekord Narvast pärit õpilased Tallinna parematesse koolidesse ja küsib, miks ei võiks kõikjal Eestis head haridust saada?

Narva on Eesti madalaima keskmise palgaga linn Eestis. Seal räägib vaid kaks protseni inimestest eesti keelt. Hariduslõhe töötab nende laste kahjuks, kes elavad madalamal järjel ning kelle vanematel pole kõrgharidust. Eriti suur on see vahe eesti ja vene koolide vahel.

Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri sõnul ongi õpilaste õppetulemuste suurim lõhe just eesti ja vene koolide vahel. "Ligi aasta on see erinevus nende õppeoskustes," lisas Lauri.

Enda kogemusest venekeelsest koolist eestikeelsesse liikumisega jagas "Laserile" muidu Narvas, kuid ajutiselt Mustamäe Gümnaasiumis õppiv 11. klassi õpilane Maria Prigarina. Noor neiu ütles, et on 11 aastat õppinud vene keeles, kuid nüüd lõpuks õpib eesti keeles. "Olen veidi närvis, kuid mul läheb hästi ja mu klassikaaslased on toredad. Ja õpetajad on head, nad saavad aru, mida ma räägin," ütles Maria.

Maria ütles, et tahtis eestikeelsesse kooli tulla, et enda keeleoskust parandada. Ta tuli Mustamäele keelepraktikale läbi VeniVidiVici programmi, kus osaleb üle Eesti 198 kooli. Programm pakub õpilastele võimalust vahetada ajutiselt kooli, et arendada oma keeleoskusi. Programm kestab sõltuvalt õpilase soovist 1-4 nädalat. Neljanädalane õpilasvahetus on 7. – 12. klasside õpilaste võimalus õppida neli nädalat teise õppekeelega koolikeskkonnas. Õpilasvahetuse puhul on võimalik võõras keelekeskkonnas aktiivselt eesti või vene keeles suhelda, tutvuda uue keskkonna tavade ning kommetega, luua püsivaid sõprussuhteid uute klassikaaslastega. Eesmärgiks on pakkuda noortele võimalust lisaks koolitundide teoreetilisele osale keelt reaalselt suheldes praktiseerida. Kõik, kes osalevad neljanädalases õpilasvahetuses, saavad taotleda stipendiumi, mille suuruseks on 200 eurot.

Maria soovib peagi astuda eestikeelsesse Narva Eesti Riigigümnaasiumisse ning Mustamäe keelepraktika on ta valinud just selleks, et mainitud kooli pääsemisel vajalik intervjuu edukalt läbida.

Muidu Tõnismäe Reaalgümnaasiumis, kuid ajutiselt Tallinna Inglise Kolledžis õppiv ning seal keeleoskusi arendav 10. klassi õpilane Kirill Mahhankov sõnas, et talle väga meeldib nii programm kui ka ajutine kool. "Klassikaaslased on sõbralikud, õpetajad on head. Mul on päris hea eesti keele tase, seega arvan, et saan kenasti hakkama," lisas Kirill.

Kirill proovis aga kevadel ka neljakoolikatsetel pääseda mõnesse Tallinna eliitkooli, mille hulgas on ka Inglise Kolledž. Paraku noormees aga ühtegi nelja kooli valituks ei osutunud. "Kahjuks ei saanud hakkama. Ma arvan, et minu eesti keele tase ei olnud nii hea, et oleksin katsetel töökorraldustest aru saanud. Isegi matemaatikas tean kõiki mõisteid vene keeles, mitte eesti keeles," ütles noormees.

Kirill oli küll Läänemere Gümnaasiumis eesti keelt justkui üheksa aastat õppinud, kuid siiski jäi tema keeleoskus puudulikuks, et pääseda Tallinna eliitkooli. Marii Karell küsis noormehe käest, kui palju Läänemere Gümnaasiumis üldse eestikeelset õpet oli. "Esimesest kuni neljanda klassini oli ainult eesti keeles kõik. Edasi oli vaid üksikud ained eesti keeles - bioloogia, geograafia ja loodusõpetus. Kõik reaalained olid vene keeles," ütles Kirill.

Milline hariduslõhe Eestis esineb, kuidas tajuvad seda õpilased ning millistel viisidel seda probleemi lahendada võiks, vaata "Laseri" saatest kell 20.30!