Kas Eesti vajab naisajateenijaid? "Laser" uuris olukorda: sugu ei määra sõduri kvaliteeti

Eile TV3 eetris olnud "Laser" võttis fookusesse naised Eesti riigikaitses. Naisajateenijad pole enam ammu teab mis haruldus, küll aga pole kogu süsteem, tingimused ja perspektiiv täielikult paika loksunud. Kas ja kui palju vajab Eesti riigikaitses naisi?

Eestis läheb kaitseväkke palju vähem naisi kui võiks, sest Eesti kaitsevägi ei ole suutnud kümne aasta jooksul end naistele piisavalt hästi kohandada. „Laser“ võttis ette statistika, soolise võrdõiguslikkuse paragrahvid ja läks nendega kaitseväkke jutule. Kas ja kui palju huvitab riiki naised ajateenistuses?

Kui Lätis on kaitseväes naisi 13% ja Leedus 12%, siis Eestis kõigest 8% ja seegi protsent tinglik, mille tegelikku olemust keegi ei tea.

"Laser" vestles erinevate kaitseväega seotud visikutega naiste riigikaitse vajalikkusest ning jutust kumab läbi vastus, et kõige tähtsam on see, et riik oleks kaitstud.

Oktoobris alustab Eestis ajateenistust alla 1000 noormehe ja kuus tüdrukut.

Kui jätta naiste kaasamine ja vajaduste rahuldamise tähelepanuta rahuajal, siis katastroofi, kriisi või sõja korral võivad sellel olla fataalsed tagajärjed. Andmed viitavad sellele, et relvastatud kokkupõrked mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt rängalt.

„Kui sa rääksid kodus, et kavatsed minna ajateenistusse, siis mis vanemad arvasid?“ uuris Marii Karell naisajateenijalt.

„Kuna ma olen seda juba põhikoolist saadik rääkinud, et peale gümnaasiumit kaitseväkke…ja kui ma võtsin sõbrannaga otsus vastu, siis ema ütles, et mine ikka ja proovi ära. Sa oled sellest nii kaua rääkinud, et siis näeb, kas sobib või mitte," ütles Pioneeripataljoni reamees Getter Lehtsaar.

ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 kutsub üles kõiki osalisi suurendama naiste osalust ja kaasama sooperspektiivi kõigisse ÜRO rahu ja julgeolekupüüdlustesse. Resolutsioon võeti vastu aastal 2000. Nende aastate jooksul napib edusamme, eriti Eestis, mis on oma naiste protsendiga NATO liikmesriikides üks madalamaid.

Kui statistika näitab, et naisi on NATO liikmesriikide vägedes keskmiselt 10%, peab oskama neid protsente lugeda.

"See on n-ö Exceli tabeli küsimus. Kui paned kokad, meedikud, juristid ja finantsistid vormi, siis sul ongi protsent suur. Kui jätad ainult jalaväelased sisse, läheb protsent väikseks. Meedikute kohad on suures enamuses tegevväelase ametikohad," ütles "Naised kautseväes soo-uuringute" autor Andres Siplane.

Eestis läheb aega teenima 30-60 naist aastas, iga neljas katkestab enne lõppu. Uuringutest tuleb välja, et see on nii sobimatu varustuse, suure koormuse kui ka näiteks ahistamine.

„Eestile on vaja häid riigikaitsjaid ja sõdureid, seal ei ole mingit vahet, kas need on mehed või naised. Sugu ei määra ära sõduri kvaliteeti,“ ütles diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm.

“Laser” on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30! Vaata saadet päises olevast videost! Lisainfo “Laseri” kohta leiab SIIT!