SARJASOOVITUS (HOIATUS!): kes tahab saada s**apeaks? 

Kätlin Kontor-Kirss

"Exit" — FOTO: Go3

Vaene olla on väga kulukas. Mitte ainult arvete, vaid meelerahu pärast. See elukilluke, mis meil on, kulub vaesena toimetuleku, mitte elamise peale.“ Nii ütleb Pål, vaene Norra kalur, kes tänu ootamatule võimalusele (olla miljonäri tankist) saab tunda, mida tähendab elu päriselt rikka inimesena. Ning mõistab, et tagasiteed vaesusesse enam ei ole, maksku see millist hinda tahes. 

Kui oled üks neist inimestest, kes arvab, et piisav kogus raha lahendab kõik su probleemid, siis on HBO sari „Exit“ (Väljapääs) just sulle. Aga ainult juhul, kui tahad oma naiivsetetest illusioonidest vabaneda. Norras toodetud sari põhineb selle rikka heaoluriigi finantsmaailma miljonäridest rahageeniustega 2017. aastal läbi viidud intervjuudel ning tõsielulised lood on põimitud kolme hooaega (2019-2023, kokku 25 episoodi). Teadmine, et ekraanil toimuv on tõsielul põhinev, on ühtaegu hirmutav ja nauditav. Sa tead, et sellised asjad päriselus juhtuvad (aga kellegi teisega), kuid näha teatud sündmusi nii ehedalt, lausa robustselt, oma silme ees lahti rullumas, on omajagu šokeeriv ja samas kuratlikult sõltuvust tekitav.

Adam, William, Jeppe ja Henrik on neli sõpra, kes 30ndateks eluaastateks on jõudnud Norra finantsmaailma tippu ning avastanud, kui igav on elu siis, kui sul on kõik olemas. Eriti raha. Aga samuti kallid autod, uhked kodud, kaunid naised. Mida rohkem sul on, seda vähem see sind rahuldab, võib öelda peategelaste elustiili vaadates. Nagu ütleb Henrik: „Paar triipu või pudel veini, et pääseda sotsiaaldemokraatliku põrgu hallusest.“ Tegelikkus on palju enamat paarist triibust või pudelist veinist. Narkootikumid, alkohol, prostituudid, rajud peod ja nende täiesti sürreaalsed kulminatsioonid tõmbavad vaataja endaga kaasa sinna, kuhu ükski täiemõistuslik inimene vabatahtlikult justkui sattuda ei tahaks. Aga ometi pead endale ühel hetkel tunnistama, et tripid peategelastega kaasa ja ootad magusmõnusa ärevusega, kui kaugele annab piire nihutada. Ja neid annab nihutada, ikka väga kaugele...

Küünilised psühhopaadid või kroonilised elupõletajad?

„Iial ei tohi alahinnata kapitali, energiat ja alaväärsuskomplekse,“ ütleb üks peategelastest, Jeppe, kes igal võimalusel kellelegi füüsiliselt kallale läheb, oma naise armukese enda heaks tööle paneb, surevat isa ja temast lahutanud ema lepitada püüab, suutmata ise olla midagigi isaväärset omaenda lastele. „Milline oleks meie ühiskond, kui sa oleksid teinud kõike, mis sinu sees leidub,“ küsib Henrik, kes täpselt seda teebki. Nelja lapse isa ja abielumehena, suutmata oma õhkõrna südametunnistust varjata vaid väga nappidel hetkedel. William on samuti isa ja abielus mees ning tema vaimne tervis ütleb esimesena üles, tuues endaga kaasa tagajärjed, mida saab tagasi pöörata vaid väga ekstreemsel moel (mida William teebki). Adam on sõpradest ainsana lastetu, varjates oma abikaasa eest, et on teinud vasektoomia ning mängides kaasa ühist lapsesaamise soovi. Sellega aga tõmbab ta enda peale naise kättemaksu, millest hullem saab olla ainult oma miljonite kaotamine... Või hoopis vangla. 

„Exit“ otsib justkui väljapääsu oma neljale peategelasele, kuid samas näitab erakordselt ehedalt, mis juhtub inimesega siis, kui tal on kõik olemas. Õndsa rahu asemel tabab hoopis painav äng ja karjuv vajadus midagi tunda, midagi kogeda, midagi nautida... sest iial pole küllalt ja see on nii neetult inimlik. Sõprade ühiselt soetatud salajases korteris toimuvad peod, kus vaataja fantaasiale ruumi ei jäeta, vaid kogu alastus, iha, tung ja sellega kaasnev lajatatakse meile robustselt vastu vahtimist. Nii ehedalt, et pead endalt ekraani ees korduvalt küsima, kas see, mida sa just nägid, oli päriselt see, mida sa just nägid..?! Näitlejad on oma rollides sedavõrd ehedad, et hetkekski ei teki mõtet a’la see on kõigest sari. Ei, see ei ole lihtsalt sari, vaid see on tuleviku peegelpilt kõigile, kes tahavad saada sama suurusjärgu tegijaks. Me kõik teame populaarset telemängu „Kes tahab saada miljonäriks?“ ja kes meist siis ei tahaks. „Exit“ sõnastab meie salasoovi ringi, et teaksime ja näeksime, milliseks soovitud rikkus meid tegelikult muudab. Tõsi, s**apea saab olla ka vaesena ja sageli ollaksegi. Aga kui sa oled normaalne inimene oma lihtsate soovidega, sul on reaalsed eesmärgid ja ilusad unistused, siis vaata seda sarja selle pilguga, kas nende meeste (ja nende naiste) elu on maailm, mida sa võimaluse korral hallata suudaksid. Või pole sellest mängust võimalik väljuda sellena, kellena seda alustasid. 

Mis jääb alles, kui kõik on kadunud?

Väikese, kuid erilise rolli teeb sarjas ka Tim Scott McConnel, tuntud USA kitarrist, muusik ja laulukirjutaja, kelle loodud tunnuslugu „The Man I Am“ annab juba laulusõnades edasi kogu sarja olemuse. Ka ülejäänud selle sarja tarbeks kirjutatud lood väärivad endi lisamist sinu playlisti, mida kuulad nendel hetkedel, kui tahad tunda, et midagigi su elus sõltub sinust endast. Kuigi esimese osa järel võid tunda, et ühiskonnal oleks ainult võita sellest, kui taolised inimesed meie hulgast elimineerida, siis mida osa edasi, seda enam hakkad mõistma, miks need kuratlikud mehed enda ja oma lähedaste elu just sellisel moel elavad. Ja hävitavad. Vabadusse, mille annab inimesele suur raha, on sisse kirjutatud ängistav rahutus, mis paneb piire kompama ja nihutama. Eetika, moraal, normid – kõik selle võid unustada, seda igavat kolmainsust saab edukalt asendada lumivalge kokaiini, purpurpunase veini ja kollase Porschega. Aga mis saab siis, kui pilves pea, toores seks ja kallid asjad ka enam ei eruta?  
Norrakate „Exit“ on vaatamist väärt sari mitte ainult sellepärast, et see on neetult heade näitlejatöödega, geniaalselt kirja pandud, tõsielul põhinev lugu. Vaadata tasub juba seetõttu, et sellist sarja kodumaised teletootjad niipea ette võtta ei saa ega suuda. Mitte väiksemate eelarvete ega inimeste vaesema elujärje tõttu (muide, ka meil on pururikkaid, kellel on igav), vaid pigem on asi selles, millisena me ise ennast näidata tahame. Või julgeme.  

HBO sarja "Exit" saab vaadata Go3 teleteenusest!

Kommentaarid puuduvad