Taavi Libe depressiooni põdemisest: mitte teised pole nõmedad, vaid sul endal on probleeme

Telenägu ja raadiohääl Taavi Libe ei salga, et on minevikus vaimsete tervise teemadega kimpus olnud ja seetõttu lausa Seewaldi EMO-sse sattunud. Podcastis "(Mure)vabaks" räägib ta, kuidas ta oma vaimset tervist täna hoiab ja miks on meestel keerulisem sellistel teemadel üldse avalikult rääkida.

Taavi sõnul tuleb vaimse tervise hoidmisega pidevalt tegeleda, sh korralikult magama, liikuma ja end aegajalt väljalülitama. Kaasa aitab ka kindel rutiin. "Kui sa tunned, et hakkad depressiooni või masendusse vajuma, siis seda teadvustada endale on peamine. Üldiselt on see, et kui sa hakkad sitasti käituma või halvasti ütlema, hakkavad tekkima konfliktid sinu perekonnaga või sõpradega või töökeskkonnas ja kõik ajab ilgelt närvi - tihtipeale võib olla nii, et mitte kõik sinu ümber pole muutunud nõmedaks, vaid sul endal on probleeme," arutleb Libe.

Tänavu septembrikuus avaldus Anne ja Stiili intervjuu, kus Taavi esmakordselt tunnistas, kuidas ta enesetapumõtete tõttu ja abikaasa sunnil Seewaldi EMO-sse sattus. Sellele tagasi vaadates meenutab ta, kuidas ärevuse tase oli lihtsalt nii kõrge, et abi oli vaja koheselt. Niisiis läks ta sinna kohale ja talle kirjutati rohud välja, ent päriselt sisse teda ei kirjutatud. Saatejuhtide sõnul on Seewaldil üsna hirmutav ja kurjakuulutav maine küljes, ent Taavi hinnangul on tegemist arstiteenusega nagu iga teine.

"Eks vaimse tervise teemad on nii stigmatiseeritud. Mõnda aega tagasi oli nii, et kui sa käisid psühholoogi juures, siis sa olid juba segane. Seda on õnnestunud murda, eks see vaikselt läheb paremaks. Minu tutvusringkonnas on inimesi, kes on täiesti funktsioneerivad edukad loomingulised inimesed, kes on käinud seal periooditi puhkamas! Seal ei ole vaid erakordselt suurte vaimsete probleemidega inimesed," ütleb Libe.

Saatejuhid mõtisklevad, kuidas tihtipeale on just naised need julgemad, kes ei karda avalikkuse ees tunnistada, et neil on vaimse tervisega probleeme. Meeste seas see nii levinud pole. Taavi usub, et esimene samm on kõigepealt iseendale näkku vaadata ja tunnistada, et midagi on valesti või et millegiga ei tule toime. Sellest kellelegi teisele rääkimine on juba teisejärguline. Mis see siis ikkagi on, mida mehed kardavad?

"Eks see on meie kultuuriline pärand, et mees peab olema tugev jne. Mehed ei nuta. Kõikide naisterollide puhul on seesama, et see tuleb kuskilt kultuurilisest koodist ja selle murdmine võtab tohutult aega. Naised on selle murdmise julgemalt ettevõtnud feministlike liikumistega, kuigi feminism oma olemuselt peaks tegelema nii meeste kui naistega, aga meesteni on vähem jõutud. Eelkõige tuleb endaga ausalt rääkida ja meestel on juba sellega probleeme," tõdeb Libe.

Kuula "(Mure)vabaks" podcasti koos Taavi Libega!