Raadiohääl ja vabatahtlik päästja Andres Puusepp: mul on elus praegu kõik just nii, nagu olen unistanud

Andes Puusepp, kes oma igapäevast leiba StarFM-i hommikuprogrammi saatejuhina teenib, alustas on vabatahtliku päästja teekonda üle viie aasta tagasi ning on tänaseks läbinud nii suitsusukeldumise- kui ka alarmsõidukijuhi koolituse. Seega on Andres hindamatuks toeks Nõmme komando kutselistele päästjatele ning ka valves käib ta nüüd nii, nagu päästjad ikka: 24 tundi tööl ja 3 päeva vaba.

„Kui ma kord kuus või kord kvartalis käiksin, siis ei tekiks mul meestega sellist sidet, nagu mul praegu oma vahtkonnaga on,“ räägib Andres. „Praeguse graafikuga aga olen aga mina nendega arvestanud ja nemad minuga arvestanud ning ma ka ise ka õpin pidevalt midagi uut juurde. Spetsiifilised töövahendid, mida iga päev vaja ei ole, nõuavad teemas sees olemist, et kasutamist mitte unustada,“ tõdeb ta ning lisab, et just õppimine ongi see, mis teda vabatahtlikuna kõige enam motiveerib. „Nagu lihvimata teemant, mida regulaarselt lihvin ja mulle on see väga oluline.“

Õnneks oli ka Andrese tööandja praeguse päästegraafikuga kohe nõus, sest palgatöö tegemata ei jää. „Jah, minu tööandja oli sellega kohe nõus. Jõuan valvevahetusse küll mõnd tunnid hiljem, kui hommikuprogramm lõpeb ning ka lahkun varem, et uuesti saadet tegema jõuda, kuid olen meestega sellise kuldse kesktee leidnud ning see sobib neile. Ja kuna see kõikidele sobib, siis ei näe ma ühtegi põhjust, miks ma ei peaks sama graafikuga jätkama,“ on Andres rahul.

Kutseliseks päästjaks?

Küsimusele, kas tulevikus võib Andresest saada ka kutseline päästja, vastab ta kohe eitavalt, kuigi tõdeb, et on selle mõttega mänginud küll. „Minu vabatahtlikkus on tänaseks jõudnud sinnamaani, kus mul ei jää selle arvelt midagi muud oma elus tegemata. Sellepärast nii ka jätkan. Vahel olen komandos autojuht, kuid eelistan olla päästja. Alarmsõitu tehes on vastutus ikka väga suur, kuid päästjana on seiklust ja adrenaliini kindlasti rohkem, sest ma ei pea pumba juurde jääma, vaid saan ka päästma minna,“ ütleb Andres ja möönab, et tal on nii hea meel, et tal õnnestus nii suitsusukeldumise- kui alarmsõidukijuhi koolitused lõpuks ära teha.

„Seega jah, olen selle otsuse teinud, et kutselist päästjat minust ei saa, sest ka minu palgatöö on minu unistuste töö ja mul on elus praegu kõik just nii, nagu olen unistanud.“

Eesti eest alati valmis

Nõmme päästekomando pealikul Priit Jõgisool jätkub Andrese jaoks samuti vaid kiidusõnu. „Juba oma esimestel valvekordadel Lasnamäe komandos, kust ta ühist valveteenistust alustas, jättis Andres mulje, et päästevaldkond ja kõik sellega seonduv on talle väga südamelähedane. Järgnevatel aastatel Pirita komandos on ta seda muljet minu silmis vaid süvendanud,“ tõdeb Priit.

„Mul on väga hea meel, et Andres on oma vabatahtliku päästja tee just minuga koos ette võtnud olles nüüdseks hinnatud liige Nõmme komandos. Läbitud koolitused ja kirg pääste vastu on ta muutnud asendamatuks meeskonnaliikmeks, kellega saan alati 100% arvestada. Vaatamata oma kiirele elutempole tuleb ta alati meie palvetele vastu, kui meil on ootamatutel põhjustel vaja päästja saapaid täita. Tema pühendumine ja motiveeritus teevad silmad ette nii mõnelegi kutselisele päästjale,“ ütleb Priit.

Andres leiab, et vabatahtliku päästja amet on just see, millega ta saab koduriigile midagi vasta anda. „Ma ei taha selle eest midagi, sest just nii mulle meeldib ja kui vahel juhtubki, et minu palgatöö valvevahetuses olla ei lase, siis annan sellest alati varakult märku ning kõik mõistavad mind. Olen selle eest meeletult tänulik!“