Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: eestlased loovad Veneetsias kunsti otse külastajate silme all 

Tiina Laura Kimmel

Veneetsia kunstibiennaal on üks rahvusvahelise kunstimaailma olulisemaid kohtumispaiku, kus riigid tutvustavad oma kunstnikke ja nende loomingut. Tänavu esindab Eestit Merike Estna, kes on muutnud oma väljapaneku elavaks kunstiprotsessiks: maal sünnib ja muutub külastajate silme all.

Biennaali üks tuntumaid näitusepaiku on Giardini aed, kus eri riikide paviljonid moodustavad justkui väikese kunstimaailma. Külastajad liiguvad ühest kultuuriruumist teise, kogedes väga erinevaid kunstnike lähenemisi ja tõlgendusi tänapäeva maailmast. Tänavu pälvib palju tähelepanu Austria paviljon, mille juures ootavad külastajad pikalt järjekorras, et väljapanekut näha.

Giardini aias on oma paviljonid ka Serbial, Egiptusel ja Poolal. Läheduses asub Põhjamaade ühispaviljon, kus Soome, Rootsi ja Norra esitlevad kunsti ühises ruumis. Eesti väljapanek paikneb aga eraldi hoones, endises kirikus, mis tegutseb praegu kogukonnakeskusena.

Eesti paviljoni komissari Maria Arusoo sõnul on tegemist erilise ruumiga, mille ajalugu ja arhitektuur on osa näituse kogemusest. Endine kirik annab kunstile teistsuguse keskkonna ning loob võimaluse suhestuda teosega ka väljaspool tavapärase galeriiruumi piire.

Tänavune Eesti esindaja Merike Estna kolis koos perega Veneetsiasse pool aastat enne biennaali avamist. Oma teose „Lekkiva taeva maja“ loomist alustas ta 6. mail tühjal lõuendil. Sellest kasvas välja suur maal, mille valmimine oli osa biennaali publikule avatud protsessist.

Estna teos lähtub mõttest, et maal ei pea olema üksnes valmis objekt, mida vaataja eemalt imetleb. Kunst võib olla pidevas muutumises ning ulatuda lõuendilt ruumi ja ümbritsevasse keskkonda. Ka näituse pealkiri „Lekkiva taeva maja“ viitab maailmale, kus kunst ei püsi rangelt oma raamides, vaid valgub neist välja.

Kunstniku sõnul võib maali vaadata nii terviku kui ka pidevalt muutuva protsessina. Oluline pole ainult lõpptulemus, vaid ka see, kuidas teos sünnib ja milliseid tähendusi vaatajad sellele annavad.

Maria Arusoo sõnul on Estna töö erilisus just selles, et külastaja ei näe ainult valmis kunstiteost, vaid saab osa selle kujunemisest. Nii muutub näituse külastamine kohtumiseks kunstnikuga ja loomingulise protsessiga.

Eesti tänavune biennaaliväljapanek keskendub elavale maalile, kuid Estna loomingus on oluline ka naiskunsti ajalugu. Sellest, kuidas kunstnik suhestub naiskunstnike pärandi ja nende loomingu ajaloolise nähtavusega, räägime lähemalt järgmises osas.