Välisluureamet: lähiajal kasvab Vene vägede hulk Eesti piiridel!

Välisluureamet märgib oma värskes aastaraamatus, et Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis sõjaliselt domineerida ning lähiaastatel kasvab märkimisväärselt Vene vägede hulk Eesti piiridel.

2022. aasta lõpus teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu plaanist muuta Venemaa relvajõudude sõjalis-administratiivset jaotust, reformida sõjalist juhtimist, formeerida pea kõigis väeliikides juurde täiendavaid üksusi ja väekoondisi, suurendada isikkoosseisu 1,5 miljoni sõjaväelaseni ning ambitsioonikate ümberkorralduste elluviimiseks on planeeritud kolm-neli aastat.

Venemaa sõjaväe reformi eesmärgid peegeldavad Venemaa juhtkonna nägemust ressurssidest, mida neil on vaja sõjaks Ukraina vastu ja vastandumiseks Läänele ning Venemaa esitleb sõjaväe reformi vastusena NATO laienemisele. "Tõenäoliselt hindab Kreml, et järgmisel kümnendil võib tekkida konflikt NATO-ga," märkis välisluureamet.

Ameti kinnitusel tuleneb Venemaa sõjalise võimekuse kasv Eesti lähiümbruses Leningradi ja Pihkva oblastis peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust diviisideks ümberformeerimisest.

"Ühe võimaliku stsenaariumi järgi võib Venemaa relvajõudude maaväe ja õhudessantvägede isikkoosseis lähiaastatel Eesti suunal peaaegu kahekordistuda, mis enne 2022. aasta 24. veebruari oli umbes 19 000. Kui palju nendest üksustest võivad olla alalises lahinguvalmiduses, sõltub Venemaa suutlikkusest lepingulisi sõjaväelasi värvata, välja õpetada ning teenistuses hoida," selgitas amet.

Venemaa üks prioriteetne piirkond on Soome suund, kus Venemaa väehoiak oli seni Soome neutraalsuse tõttu minimaalne ning mida tuleb Peterburi kaitse vajadusest lähtuvalt asuda tugevdama. "Soome vastu on kavas formeerida 44. armeekorpus staabi asukohaga
Petrozavodskis. Armeekorpuse tuumiku moodustavad tõenäoliselt vähemalt paar-kolm manööverüksust koos kümmekonna tuletoetus- ja lahingutoetusüksusega," selgitas amet.

Välisluureameti hinnangul määrab Venemaa sõjaväereformi edukuse ja ajaplaani paljuski Venemaa-Ukraina sõja käik ehk juhul kui Venemaal õnnestub reform ellu viia, seisab NATO järgmisel kümnendil silmitsi Nõukogude Liidu stiilis massiarmeega, mis jääb tehnoloogiliselt tõenäoliselt pea kõikides valdkondades liitlaste kaitsevägedele alla, välja arvatud elektrooniline sõjapidamine ja kaugmaalöögi võimekus. "Samas on selle sõjaline potentsiaal armee suuruse, tulejõu - suurtükivägi, palju odavaid ründedroone, sõjakogemuse ning reservide tõttu väga märkimisväärne," nentis amet.

"Sellise armee võimaliku konventsionaalse rünnaku tõrjumine eeldab liitlaste kaitsevägedelt ja kaitsetööstustelt praegusest kordi suuremat valmidust, võimekust ja laskemoonavarusid. Kokkuvõttes on Venemaa relvajõudude suurendamise plaan ühest küljest väga ambitsioonikas, eriti arvestades väga lühikest ajaraami ning Venemaa majanduslikku ja demograafilist olukorda, kuid teisalt väga ohtlik, sest Venemaa sõjakus ja sõjaline potentsiaal kasvab ning ühiskonnas süveneb militariseerimine, kuna Kreml on valinud tee pikaajaliseks vastasseisuks Läänega," tõdes välisluureamet.