Transpordiameti lennundusteenistuse direktor avaldab, kuidas mõjutab GPS-signaalide häiring tulevasi lennureise

Aprilli lõpus avaldas Finnair, et peatab kuuks ajaks Helsingi-Tartu liinilennud. Põhjuseks GPS-häiringud. Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe sõnul on tegelikult Tartu juhtum suhteliselt erandlik ning selliseid situatsioone võib juhtuda väiksematel lennujaamadel.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe sõnul kujutab GPS-signaali häiring endast mingi või mingite seadmete tööd samal sagedusel, mida kasutab GPS. "Selle tulemusena ei ole GPSi saadetav signaal enam usaldusväärne ja kasutatav. Õhusõidukid, sarnaselt ka kõigi muude sõidukitega, kasutavad GPSi enese asukoha määramiseks," rääkis Salumäe ning lisas, et kui signaal ei ole usaldusväärne, siis kasutatakse maapealset navigatsioonimajakate signaale. "Kui ka need ei edasta piisava kvaliteediga signaali, siis saab lennata ainult sellisel juhul, kui ilmastikutingimused võimaldavad õhusõidukil asukohta määrata visuaalselt (aknast välja vaadates)."

Salumäe sõnul mõjutavad hetkel GPS-häiringud lennuliiklust vähesel määral. "Enamasti on maapeal asuvate navigatsioonivahendite võrgustik või õhusõidukitele maapealt osutatavad lennuliiklusteenused sellised, mis võimaldavad ohutult navigeerida ka ilma GPSita."

Salumäe tõdeb, et Finnairi ja Tartu kombinatsioon on selles mõttes eriline, et teatavast kõrgusest (10 000 ft / ligi 3000 m) allpool ei ole hetkeseisuga maapealsete navigatsioonivahendite signaali valideeritud. "Tartu lennuväljal ei osutata ka lennujuhtimisteenust, mis võimaldaks maapeal asuval lennujuhil õhusõidukile navigatsiooniabi osutada. Tallinnas on olukord teistsugune, seal osutatakse lennujuhtimisteenust ning lennujuht saab seireseadmete abil õhusõidukit juhtida."

Kohe on tulekul suvi ning paljudel inimestel on puhkusereisid plaanis. Kas GPS-signaalide häired võivad mõjutada ka inimeste puhkusereise? Üllar Salumäe sõnul on tegelikult Tartu olukord ikkagi suhteliselt erandlik. "Sarnaseid situatsioone võib juhtuda peamiselt väiksematel lennuväljadel, kus osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust," rääkis ta ning lisas, et suures pildil ei mõjuta häiringud lennuliiklust sel määral, et lennud peaks peatama. "Meil toimub praegu Eesti õhuruumis ligi 450–500 lendu päevas ja sel määral mõjutatud, et lend võiks ära jääda, on neist 1–2."

Küsimuse peale, mis võib olla GPS-häiringute suurenemise eesmärk Venemaa poolt, sõnas Salumäe, et seda on keeruline öelda. "Mul on siiski väga raske uskuda, et keegi rakendab häiringuid sellises mastaabis selleks, et Tartu-Helsingi lennuliini segada."

Finnairi uudise valguses on hakanud levima ka väga paljud kuulujutud. "Üks selline, mida kuulsin Saksamaalt mitte Eestist oli see, kus lennu ära jäämise põhjusena levisid kuulujutud GPS-häiringutest," jagas Üllar Salumäe ning lisas, et tegelikult olid põhjuseks kehvad ja ebasobivad ilmastikutingimused. "Lennunduses juhtub väga harva sedasi, et süsteemid, seadmed ja protseduurid ei oleks vähemalt dubleeritud ning kui üks seade ei toimi, siis ei ole alternatiive. Sõltumata kellegi tegemistest GPSi häirimisel on lendamine jätkuvalt kontrollitud ja ohutu." Siiski tõdeb ta, et kui ilmneb midagi, mis ohutut toimetamist ei võimalda, siis lendama ka ei minda.