Tõsised arutelud on alles ees: õpetajate nõudmised on võrreldes pensionite maksmisega köömes

Valitsusel seisavad ees tõsised arutelud, kuidas majandus taas kasvule pöörata ja samas riigieelarve kulud kontrolli all hoida. Äsja elas terve ühiskond kaasa, kuidas kraabiti kokku lisaraha õpetajate palgatõusuks, aga ees seisab palju suurem mure pensionidega.

Konjunktuuri pressikonverentsil tõdeti, et ainukene tõusev joon on töötus. "Saabus töörahu ka valitsusse. Ega selline streik või teema kütab üles erinevaid kirgi. Täna ma näen, et see ühine tahe on olemas, nii et mina, mitte rahumeelse inimesena ainult, vaid Eesti 200 esimehena ütlen, et meie eesmärk on olnud siia valitsusse tulles teha reforme. Ja üks selle streigi tulemusi on ka see, et reformide vajadusest on kõik aru saanud," ütles välisminister ja Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

Rahalised vaidlused tulevad aga suured. Õpetajate nõudmised on köömes võrreldes sellega, mida on vaja näiteks automaatselt kasvavate pensionite maksmiseks. "Selle RES-perioodi [Riigieelarve seadus] jooksul aastaks 2027. ca 1,3 miljardit pensionite kulu tõuseb nii et need summad on kolossaalsed. Ja selge on see, et mingisuguseid otsuseid ja muudatusi on selles süsteemis tarvis teha. Ühtepidi oleks tarvis inimeste enda, võib-olla ka tööandjate täiendavat panust. I pensionisammas, mis on kõige rohkem minu portfellis, seal paratamatult tulenevalt demograafiliselt muutusest tuleb tõenäoliselt kaaluda suuremat solidaarsust, kui seal hetkel on," ütles sotsiaalminister Signe Riisalo.

Majandusarengu ühe abinõuna nähaksegi sisserände suurendamist, et leevendada töökäte ja maksumaksjate puudust. "Et leida selleks leevendust, peame me tegelikult otsustama, milline on meie välistööjõu sissetoomise poliitika ja sellele kohtumiselegi siin tulin ma kohtumiselt siseministriga, kus me siis tegelikult arutasime selle asja kahte poolt. Ühelt poolt on meie ettevõtetel tööjõuvajadus, teiselt poolt me peame tagama siseturvalisuse ja me töötame intensiivselt lähikuudel mõlemad ministeeriumid koos, et leida seal selline optimaalne lahendus. Et Eesti ettevõtetel oleks piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ja samas me ei seaks ohtu oma siseturvalisus," ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Järgmise aasta riigieelarvest on puudu sadu miljoneid eurosid ning jutt ei käi tasakaalu jõudmisest, vaid lubatud eelarvemiinusesse mahtumisest.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.