Reklaam sulgub sekundi pärast

Psühholoog: elus hakkama saamise eelis on neil lastel, kelle puhul tehakse just seda

ERR

Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv — FOTO: 123RF

"Vikerhommikus" külas käinud psühholoogi Kätlin Konstabeli sõnul avaldab nutikasutuse aja jälgimine lastele olulist mõju. Need, kelle puhul nutiseadme kasutust väga teadlikult jälgitakse, on paremas seisus kui lapsed, kelle puhul seda ei jälgita. Konstabeli sõnul jäävad lastel suure nutikasutuse tõttu mängud mängimata ning eluks vajalikud oskused omandamata.

Väljaandes Politico avaldati põhjalik artikkel Ameerika Ühendriikides tehtud teaduslikest uuringutest, mille põhjal võib väita, et Z-generatsioonil ehk noortel, kes on sündinud 90-ndate keskpaigas kuni 2010. aastate alguseni, ning kes on veetnud sisuliselt kogu oma elu ekraanide ees, on vaimse tervisega kõige viletsam seis.

Psühholoog Kätlin Konstabel ütles, et laste ja noorte vaimset tervist puudutavaid suuremaid uuringuid on Ameerikas tehtud juba pikemat aega. Erinevalt Eestist. "Eestis minu teada selline hästi põhjalik ja kõikehõlmav uuring alles käib. Aga sellest me oleme kõik ju palju kuulnud, et laste ja noorte vaimne tervis on päris tõsine murekoht, sest abivõimalusi pole just kerge kätte saada."

Ekraanide ees elamise tagajärg on Konstabeli sõnul see, et lapsed on õnnetud. Nad saavad aru, et nad ei oskagi midagi, kuigi tohutult suur infoväli on nende ümber. "See on väga keeruline koht, sest tekib väga suur digitaalne lõhe laste vahel, mis annab suure sisendi ka laste tulevikuks. Perede lapsed, kus väga teadlikult jälgitakse nutiseadmete kasutamist, on just nagu paremas seisus võrreldes lastega, kus ümbritsevad inimesed seda ei jälgi. See ei ole laste jaoks aus lasta lapsel lihtsalt ekraanide ees olla ja lihtsalt mõelda, et ahh, las nad olla, sest ega see nutiseade ei kao," kommenteeris Konstabel.

Väikestele lastele nutiseadme andmine on Konstabeli meelest probleem, mida ei peaks soosima. "Küsimus ei ole nutiseadmes kui sellises. Küsimus on selles, mis jääb lapsel õppimata ja tegemata. Kui tal jääb mängimine või eluõppimine tegemata. Siis see on paha asi. Teine pool, mida saab teha, on mõtestada üldse ümber vanemlikke oskusi ja hoiakuid vanemana, et mis on minu kohustus vanemana? Kas meeleheitlikult ja murelikult jälgida?"

Loe ja kuula lähemalt SIIT.

Kommentaarid puuduvad