NETIRAHVAS KIHAB | Arutelu eestikeelse hariduse üle lõi inimesed kahte leeri

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käis esmaspäeval Narvas kohtumas õpetajate ja lapsevanematega. Piirilinna õpetajad ja lapsevanemad tunnevad vastumeelsust eestikeelse hariduse osas. Teema pole külmaks jätnud ka netirahvast, kelle arvamused oleme siia kokku kogunud.

Esmaspäevasel kohtumisel selgus, et piirilinna õpetajad ja lapsevanemad ei näe eestikeelses hariduses võimalust, vaid tunnevad, et neilt võetakse midagi ära. "Mis ma siis teen, kui laps ei armasta eesti keelt?" oli üks vanem murelikult ministrilt küsinud.

Ministrile heideti ette ka seda, et eestikeelsele haridusele üleminek on justkui järsk ja ootamatu muutus, milleks valmis ei olda. Reaalsuses ei ole see aga tõsi.

Teema pole sugugi külmaks jätnud ka netirahvast, kelle arvamused oleme siia kokku kogunud. Minister Kallas ütles, et tegelikult on B2-taseme nõue kõikidele õpetajatele kehtinud juba 2011. aastast. Selle ajavahemiku jooksul on nõuete peale aga pigem vilistatud, kuid nüüd on selgeks prioriteediks eestikeelsele haridusele üleminek. 2021. aastal, kui haridusministri ametit pidas Liina Kersna (Reformierakond), seoti keelenõue õpetaja kvalifikatsiooninõudega. Sellestki on möödas kolm aastat. Niisiis ei ole paslik rääkida äkilisest suunamuutusest.

Venekeelsete koolijuhtide ja lapsevanemate vastumeelsus eestikeelse hariduse osas on rohkesti trotsi tekitanud aga eestikeelses elanikkonnas, kellest mitmed asusid seda väljendama ka ühismeedias.

Isegi endine president Toomas Hendrik Ilves on platvormil X (varem Twitter-toim) sõna võtnud. "Ega te Narva ei tahaks minna seletamaks, et pärast 13 aastat B2 nõuda pole ebahumaane," kirjutas ta.

Loen seda artiklit ja mul veri sees keeb lihtsalt, ma olen nii vihane seda lugedes!

''Viies küsib: „Kas on kuskil mingi uuring, mis näitab, et just nüüd on vaja üle minna eestikeelsele haridusele?“'' - UURING?! TRA ME ELAME EESTI RIIGIS JA MEIE RIIGIKEEL ON EESTI KEEL! https://t.co/PDt6Tb1dw5
— Eliisa (@eeliisaaaa) April 3, 2024

“Kuidas kaitsta lapsi, kes ei taha eesti keelt õppida, kes ei armasta seda keelt?” - ma tean üht Venemaal punkris elavat pedofiili, kes praegu selliseid lapsi Ukrainas “kaitseb” tho
— suvi 🩵💛 eesti keel kardab mind (@livoletotat) April 3, 2024

Sõna on võtnud ka Vootele Päi, kes on värskelt sotsiaaldemokraatidega liitunud ning kes töötab siseminister Lauri Läänemetsa nõunikuna.

Parem nutku praegu tunnis kui aastate pärast Töötukassas. pic.twitter.com/GSwhDrSuHn
— Vootele Päi (@paivootele) April 4, 2024

Kas sa selle peale oled mõelnud, et vanemate hoiakutest tuleneb väga paljuski see, kuidas lapsed suhtuvad? Mina pakun, et just sellega siin tegemist on. Keel on keel. Kas nad inglise keelt õppides ei nuta?
— Ohtlik Lind (@ohtlik_lind) April 3, 2024

Ajakirjanik Martin Laine tõi välja, et inimeste sidusus ühiskonnas on otseselt seotud riigikeele tundmisega. "Miks tahavad osad vanemad oma lastele sellist saatust (et nad on keeletundmatuse tõttu segregeeritud-toim), ma ei mõista," kirjutas mees.

Sada protsenti on olemas uuringud, mis kinnitavad, et keeleoskus on ühiskonnas vajalik asi ning vastasel juhul istud ühiskonnas segregeeritult kuskil klaaslae all...

Miks vanemad oma lastele sellist saatust soovivad, on mulle muidugi arusaamatu..
— Martin Laine (@Martinlaineolen) April 3, 2024