Mis toimub? Kasvav probleem üüriturul: üürnikud hüppavad viimasel hetkel alt ära

Sageli sõlmivad üürnikud üürilepinguid pikemalt ette, et kindlustada endale varakult elupind näiteks enne kehtiva lepingu lõppemist või teise linna kolimist. Pikalt ette sõlmitud üürileping ei pruugi aga Sihti sõnul alati tagada elupinna olemasolu ning võib tekitada osapoolte vahel hoopis suuri lahkhelisid.

“Me näeme turul üha enam seda, kuidas üks osapooltest otsustab juba allkirjastatud üürilepingust viimasel hetkel loobuda. Sellega kaasneb sageli suur vaidlus, kuna osapooled ei saa aru, millal üürileping jõustub ning kuidas lõpetada lepingut olukorras, kus üürnik pole veel jõudnud sisse kolida,” selgitas Siht.

“Esimese sammuna peavad osapooled üürilepingus lahti kirjutama, kas leping hakkab kehtima kohe pärast allkirjastamist või alles korteri üleandmisel. See aitab ära hoida ka vaidlusi seoses lepingu lõpetamisega, kui üks osapooltest peaks enne sissekolimist siiski ümber otsustama,” ütles Lia Siht.

Kui üürileping sõlmitakse algusega tulevikus, siis võib üürileandja oma riskide maandamiseks rakendada näiteks broneerimistasu. “See aitab vähendada üürileandja rahalist kahju olukorras, kus üürnik otsustab enne üleandmist korterist loobuda. Lisaks annab broneerimistasu üürnikule kindlustunde, et omanik hoiab üürikodu just talle,” soovitas Siht.

“Sellisel juhul peab kokkulepe olema fikseeritud lepingu eritingimustes koos broneerimistasu suuruse ja tehtava makse kuupäevaga. Samuti peab lepingus olema märgitud, millal ja millisel juhul üürnik tasu osaliselt või täielikult tagasi saab ning millal ja millisel juhul omanik seda osaliselt või täielikult tagastama ei pea,” selgitas õigusekspert.

Siht lisas, et broneerimistasu suuruses ja tagastamise tingimustes peavad osapooled ise kokkuleppele jõudma, kuna seadus seda eraldi ei reguleeri. “Näiteks võivad pooled kokku leppida, et üürnik maksab broneerimistasuna 800 eurot, millest 600 eurot loetakse lepingu jõustumisel esimeseks üürimakseks ning ülejäänud 200 eurot saab üürnik sisse kolides tagasi. Kui aga üürnik otsustab enne üleandmist korterist loobuda, siis jääb kogu makstud raha omanikule,” ütles ta.

“Kindlasti tuleks lepingusse kirja panna ka see, mis saab siis, kui üürileandja otsustab üürimisest vahepeal loobuda või valib teise kandidaadi kasuks,” täpsustas Siht.

Kui üürileping jõustub allkirjastamise hetkest, kuid korteri üleandmise tähtaeg ei ole veel saabunud, siis teine võimalus riskide maandamiseks on küsida koheselt ette esimene üürimakse. “Ka sellisel juhul peab lepingu eritingimustes fikseerima üürimakse suuruse ja makse tegemise kuupäeva. Lisaks tuleb üürilepingus sõnastada, millal ja millisel juhul loetakse see üürniku esimese kuu üüri makseks ning millal ja millisel juhul omanik seda osaliselt või täielikult tagastama ei pea,” kommenteeris Siht. 

“Kui korteri üleandmise kuupäev jõuab kohale ja üürnik kolib sisse, siis saab ettemaksu kasutada esimese kuu üürimaksena. Kui üürnik otsustab vahepeal ümber ja loobub korterist, siis jääb ettemaks üldjuhul üürileandjale kahjude katteks,” ütles ta.

Kui pooled on kokku leppinud, et leping hakkab kehtima pärast allkirjastamist, kuid üks pooltest mõtleb enne eluruumi üleandmist ümber, siis ei saa lepingust enam nii lihtsalt loobuda.

“Meil on olnud mitmeid juhtumeid, kus üürnik otsustab mõned päevad enne sissekolimist kehtivast üürilepingust loobuda. Sageli eeldavad üürnikud, et kuna korteri üleandmise või sissekolimiseni ei jõutud, siis pole leping veel jõustunud. Tegelikult on sellisel juhul leping osapoolte jaoks siduv alates allkirjastamisest ning tuleb alustada üürilepingu lõpetamist,” selgitaa õigusekspert.

“Kui üürnik otsustab pärast lepingu jõustumist mitte sisse kolida, siis on üürileandjal õigus nõuda temalt kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist,” täpsustas Siht.

“Kui üürnik ei saa mingil põhjusel kokkulepitud kuupäeval korterisse sisse kolida või soovib lepingust loobuda, siis peab ta sellest esimesel võimalusel üürileandjat teavitama. Seejärel võiksid pooled leida kompromissi ja leppida kokku, millistel tingimustel üürileping lõpetatakse,” kommenteeris Siht.

“Üldjuhul alustatakse kohe uue üürniku otsimist ning üürileping lõpetatakse kas kokkuleppeliselt või pärast uue üürniku leidmist, kui see tähtaeg ei ole pikem kui seadusega ettenähtud. Sellisel juhul on üürileandjal õigus küsida üürnikult kahjuhüvitisena selle perioodi üüri- ja kommunaalmaksete tasumist,” lisas Rendini õigusjuht.

Rendini kaitse hakkab kehtima siis, kui lepingul on mõlema osapoole allkiri ning on saabunud eluruumi üleandmise kuupäev ja valdus on omaniku poolt üürnikule üle antud. “Seetõttu soovitame oma kindlustunde suurendamiseks küsida broneerimistasu või ettemaksu ka Rendin lepingu puhul,” ütles Lia Siht.

• Kodu korda

Torud on umbes! Mida teha?

• Kodu korda

Katlakivi kodus? Miks see tekib ja kuidas seda puhastada?