"Ma ei taha Poola kaupa. Kus on Eesti õunad?!" Pahane poekülastaja ei leia enam kodumaiseid vilju

Kesktalvel poes jalutades on tooteid justkui sama palju kui suvel, kuid tähelepanelikult jälgides, ei ole enamik tooted Eesti omad. Suviti toimub Eesti kauplustes suur kodumaiste toodete reklaamimine, kuid kuhu kaovad kõik tooted talvel?

Tallinnas elav kolme lapse ema peab üsna tihti käima poes, kuna kaks täiskasvanut ja kolm last söövad ikkagi palju. Pereema on aga pahane, kuna Eesti puu- ja juurvilju praegusel ajal ei ole mitte kusagilt saada.

"Ma olen kolme lapse ema. Mul ei ole aega minna eraldi turule või kuhugi väike tallu Tallinna külje alla ostma Eesti tooteid, kuigi ma pole isegi kindel, kas turult Eesti asju saab," kurdab pereema. "Miks ei võiks suurtes poekettides müüdav kaup olla eelkõige Eesti toodang ja teisejärguliselt teiste riikide oma? Saan aru, et näiteks Prisma on Soome kett ja müüakse nende toodangut, aga miks ei müüda selle kõrval peaaegu üldse Eesti asju? Vahel harva on leida, kuid hind on alati nii kõrge."

Uurisime ka Prisma kodulehelt puuviljade valikut. 78 puuvilja seast oli vaid üks Eesti toode esindatud - õunad 4.06 eurot kilogrammi kohta. Hind röögatu ei ole võrreldes teiste õunte kilohindadega, kuid kurb üllatus on tõesti, et müügil on ainult üks Eesti toode.

Vaatasime ka Selveri kodulehelt kodumaiste puuviljade valikut, kuid tuleb välja, et ka Eesti poeketis on oma riigi õunu väga vähe. Ainult üks sort hinnaga 3.99 eurot kilogrammi kohta on Selveri valikus saadaval ning kõik teised õunad on pärit Hollandist, Belgiast või mujalt Euroopast.

Kas Eesti õunakasvatus on nii nigel, et talveks on kõik õunad otsas või milles on asi, et Eesti oma õunu poelettidel nii vähe on?

Prisma kategooriajuht Kristi Reisel kinnitas aga, et nemad proovivad klientidele pakkuda ikka ennekõike kodumaised tooteid.

"Prismas soovime alati pakkuda oma klientidele kodumaiseid puu- ja juurvilju ning me müüme Eestis kasvatatud tooteid nii kaua kui sügisesest saagist jätkub. Kahjuks ei ole meil tootjaid nii palju, toodangu mahud on väiksed ning säilitamiskaod suured. See tähendab, et mingist hetkest langeb oluliselt kodumaise puu- ja juurviljade kvaliteet ja kättesaadavus, mis omakorda tekitab defitsiidi ja viib tootehinna üles."

Reisel kommenteeris ka Eesti toodete kallist hinda. "Võime omalt poolt kinnitada, et talvise aja kõrget hinda ei põhjusta poodide juurdehindlus, vaid tootjapoolne kõrge hind. Osa tarbijaid on valmis kõrgema hinnaga kodumaist kaupa ostma, kuid me peame arvestama ka hinnatundlikuma kliendiga ja pakkuma soodsamat puu- ja juurvilja, näiteks Poolast. Hinnavahed kahe riigi kauba vahel on tõesti märgatavad - Poolas on lihtsalt turg oluliselt suurem, seal tegutseb palju suurtootjaid, kelle tootmis- ja müügimahud väga suured ning valitseb korralik hinnakonkurents. See ei tähenda aga halvemat kvaliteeti – ka Poolast tulevad maitsvad puu- ja juurviljad, mida klient saab taskukohase hinnaga osta."

Reisel lisas: "See ei tähenda, et me eelistaks Poola puu- ja juurvilju Eesti tootjate omale. Kindlasti mitte, me tahame lihtsalt pakkuda erinevas hinnaklassis tooteid, mida kõik saaksid endale lubada."