Lõpuks selgub tõde? Uus ekspeditsioon parvlaev Estoniale püüab koguda seniteadmata infot õnnetuse toimumise kohta

Parvlaev Estonia õnnetusest on möödas pea 30 aastat, kuid mis juhtus ja miks on endiselt suure küsimärgi all. Täna hakkab nädalapikkune mereekspeditsioon, mille raames tuuakse üles Estonia laevavraki vööriramp, mis peale pikki aastaid enam omal kohal ei ole. Mida uuritakse ja kuidas, vastab projekti juhtivekspert Tauri Roosipuu.

Kuidas vööriramp vee alt ära tuuakse? Kas kõike saab teha robotitega?
Meretöid tehakse Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti (SHK) korraldatud riigihanke tulemusena. Riigihankes olid toodud ülesanded, mida edukas pakkuja peab täitma. Ülesannete täitmise meetod (tuukrite ja/või allveerobotite kasutamine) ei olnud ette antud. Riigihanke võitnud Norra avameretööde ettevõtte Reach Subsea hindas, et ülesandeid on võimalik täita ka ilma tuukreid vraki juurde saatmata, kasutades töödeks üksnes allveerobotit, ning tegi ka vastava pakkumuse. Iga tööülesande jaoks on koostatud detailne plaan, kus on samm-sammult paika pandud iga ülesande täitmine, mis annab kindluse, et töid on võimalik allveerobotiga teostada. Siiski, taolised tööd on alati seotud arvestatava riskiga, mistõttu ei ole kõikide tööde õnnetumine täielikult garanteeritud.

Vöörirambi ülestoomiseks eemaldatakse rambi eest pinnast ja kinnitatakse allveerobotiga kaks kinnituskonksu, seejärel liigutatakse rampi ida suunas vraki vööripirni alt välja ning seejärel tõstetakse laeva kraanaga uurimislaeva tekile, kus see pestakse mageda veega ning kinnitatakse ülesõiduks ohutult laevateki külge.

Kuidas vööriramp üldse laeva küljest eraldus? Meedias on arutatud, et ehk on vööriramp kõrvaliste isikute poolt demonteeritud, kuid kas on võimalik, et ramp kukkus iseenesest eest?
Vööriramp oli laevakere külge kinnitatud nelja hingega. Pärast õnnetust oli kaks hinge purunenud, kolmas hing väljavenitatud ning neljas parempoolne hing hoidis rampi laevakere küljes. 2021. aastal toimunud uuringute käigus selgus, et vööriramp ei kinnitu enam laevakere külge. Ramp on purunenud ja oma seniselt kohalt eemaldunud (rebenenud) just selle ainsa terve hinge juurest. Seejuures rambi raskuskese ja seda laevakere küljes hoidnud parempoolne hing ei paiknenud vraki asendi (134 kraadi võrreldes püstiasendiga) tõttu ühel vertikaalteljel, vaid üksteisest märgatavalt eemal (jõuõlg), mistõttu tekkis rambi paremale nurgale rambi enda raskusest märkimisväärne koormus (pöörav moment). Kuna 2021. aastal ei paistnud merepõhjast välise tegevuse jälgi, siis on võimalik, et ramp on vraki küljest eemaldunud aja ja raskusjõu toimel, loomulikul teel. Seda, miks ja kuidas vööriramp täpselt enam endisel kohal ei ole, hakatakse põhjalikumalt uurima ja analüüsima pärast vöörirambi merepõhjast üles toomist, mis võimaldab lähedalt uurida rambi parema nurga ning muude vigastuste purunemispindu, mõlke jms.

Ekspeditsioon kestab nädal aega, kuid kas kogu selle aja keskendutakse vöörirambile või on plaanis ka muid uuringuid?
Lisaks vöörirambi üles toomisele merepõhjast on uuringute käigus kavas võtta erinevaid proove ja filmida autotekki. Kavas on merepõhjast üles tuua vasakul pardal olevad laevakere plaadistuse terasest väljalõiked (lõigati 1994. aastal tuukrite poolt vraki sisemuse uurimiseks), et määrata kindlaks just selle laeva ehitamiseks kasutatud terase mehaanilised omadused, mis võimaldab muuta purunemissimulatsioone täpsemaks. Kavas on võtta merepõhja aluskorrakivimi proov parema parda vigastuse juurest, et määrata kindlaks, mis liiki kivimiga on tegemist. Parema parda vigastuse juurest laevakere pinnalt on kavas võtta kattumisproov. Autotekil on huvipakkuvateks objektideks laeva last (selle paiknemine ja kinnitused), erinevate uste ja luukide seisund.

Mida te ekspeditsiooni käigus leida loodate?
Ekspeditsiooni käigus soovime koguda täpsemaid sisendeid erinevate simulatsioonide ja analüüside jaoks. Käimas on laeva merepõhjaga kokkupõrke arvutuslik simulatsioon ning plaanis on tellida vöörikonstruktsiooni purunemise simulatsioon.

Aastakümneid ei ole te saanud ligi laeva autotekile. Kas selle uuringud teostatakse sel korral või tuleb uus uuring?
Algavate mereuuringute käigus on kavas filmida parvlaeva Estonia autotekki, et saada võimalikult hea ettekujutus autoteki olukorrast: laeva last (selle paiknemine ja kinnitused), erinevate uste ja luukide seisund ning näha, kas parema parda vigastus on nähtav ka autotekilt, laevast seestpoolt.

Soovime ekspeditsioonile minevale meeskonnale palju edu!