Kui hambaarst teeb vea, siis kes maksab? Hüvitist soovivaid patsiente võib oodata kohtutee

Kuigi 1. jaanuarist tõsteti hambaravihüvitist, on ravi siiski väga kallis. Kas hambaarst on kohustatud patsienti vastuvõtu käigus lisaprotseduuridest ja nende maksumusest teatama ning mida teha kui hambaarst on teinud ravivea, mis põhjustab patsiendile täiendavaid tervisekahjustusi?

TV3.ee portaali lugeja Margus käis eelmisel kuul hambaarsti vastuvõtul. Vastuvõtu käigus avastati, et üks hammas vajab uut plommi, aga selle all põletikku ei tuvastatud. Hammas parandati ära, paigaldati uus plomm ning mees läks rahuliku südamega koju tagasi. Mõned päevad hiljem hakkas parandatud hammas kahtlaselt valutama ning valu ei möödunud ka mitme nädala möödudes.

Ta pani endale koheselt ka järgmise vastuvõtu aja. Olenemata kiiremat ülevaatust vajavast olukorrast, sai ta uue aja alles märtsi keskpaigaks. Nüüd on Margus küsimuse ees, et juhul, kui valu on tekkinud hambaarsti ravivea tagajärjel, siis kas ta peab järgmisel vastuvõtul taas sama hamba ravimise eest maksma.

Patsiendil tekib üldjuhul kohustus teenuse eest tasuda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni skretariaadi nõustamise valdkonnajuhi Margot Leeni sõnul tekib patsiendil üldjuhul kohustus teenuse eest tasuda, kui on ravi alustamiseks nõusoleku andnud. Tavapäraste teenuste osas ei pea selleks olema eraldi vormikohast tahteavaldust, vaid see võib toimuda ka suulises vormis ja nõustudes oma tegevuste läbi vastavate raviteenustega. “Kui isikule jäävad teenuse osutamisega seotud asjaolud (sh maksumus, maht, teostatavad teenused) ebaselgeks, siis on alati võimalik teenuseosutaja käest need üle küsida või teenuse tellimisest loobuda,” sõnas Leen.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt aga tarbijavaidluste komisjon vaidlusi, mis on seotud tervishoiuteenusega, mida osutavad tervishoiutöötajad patsientidele nende tervise hindamiseks, säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendega varustamine, ei lahenda. “Samuti ei lahenda komisjon vaidlust, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest, samuti vaidlust, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega,” lisas ta.

Tervisekassa: arstil lasub kohustus ravi ligilähedase maksumuse teavitamise osas enne ravi

Tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv nentis, et saavad kaasa rääkida vaid nende teenuste osas, mida nemad hüvitavad ja mida osutavad inimestele nende lepingupartnerid. Sellest olenemata peab inimesel olema vastuvõtuaega broneerides teadmine, millisele teenusele ta aja broneerib ning kes teenuse osutamise eest tasub (patsient ise või Tervisekassa). “Lisaks peab patsiendil olema võimalus tervisehoiuteenuste hinnakirjaga tutvumiseks ja arstil lasub kohustus ravi ligilähedase maksumuse teavitamise osas enne ravi alustamist. Teenuse saamise järgselt on patsiendil õigus saada arve talle osutatud teenuste eest,” selgitas Sinijärv.

Juhul, kui patsiendil tekib pretensioone eelnevalt kooskõlastamata jäetud teenuste eest tasumise või seadusandlusega vastuolus olevate lisatasude küsimise kohta, on tal õigus see vaidlustada. “Kui patsiendil tekib küsimusi seoses Tervisekassa poolt hüvitatud hambaraviteenustega, tuleks tal pöörduda Tervisekassa poole. Selleks on võimalus Terviseportaalis vaidlustada tasumiseks esitatud raviarve või esitada isikustatud pöördumine,” ütles ta põhjenduseks ning lisas, et tervisehoiuteenuse osutajal tuleb tagada heal arstlikul tasemel teenuse osutamine ja katta teenuse osutamise tagajärjel isikule tekkinud tüsistuste ravi kulud.

Võimalike ravivigade tuvastamiseks rakendub käesoleva aasta teises pooles vastutuskindlustus, mille raames saab teavitada tervisekahju tekitamisest. Praegu on võimalik pöörduda Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole.

Sotsiaalministeerium: rahalise hüvitise taotlemiseks peab patsient pöörduma kohtusse

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Neeme Raidvere sõnul on alati eelistatud, et tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas hambaarst ja rahulolematu patsient jõuaksid omavahel kokkuleppele. Kas tegu on välditava tervisekahju ehk raviveaga, selle tuvastamiseks võib pöörduda praegu veel Sotsiaalministeeriumi egiidi all tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) poole.

Eelmisel aasta menetles TKE 164 avaldust, neist 27 (ca 16.5%) oli seotud hambaraviga. 27st hambaraviga seotud avaldusest 13 oli peale menetlust TKE hinnangul seotud raviveaga.

Raidvere toonitas, et TKE hinnang on eriarstidest ekspertide soovituslik arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi, ei muuda ega lõpeta neid. “TKE ettepanek, nõuanne ja soovitus ei kohusta arsti või raviasutust hüvitama patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud tervisekahju ega ole riikliku järelevalve organ ning ei käsitle tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlusi- ja rahaküsimusi,” põhjendas ta.

Rahalise hüvitise taotlemiseks peab patsient kohtusse pöörduma, kui tal ei õnnestu tervishoiuteenuse osutajaga saavutada kohtuvälist kokkulepet.

Selle aasta 1. juulist jõustub „Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus“ , tuntud ka kui patsiendikindlustus. Sellest tulenevalt TKE menetleb kuni 30. juunini 2024 esitatud avaldused töökorra kohaselt nelja kuu jooksul ning peale seda lõpetab tegevuse.

“Juulist kehtima hakkav tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus võimaldab patsiendil pöörduda ravi käigus saadud välditava tervisekahju hüvitamise taotlusega kindlustuse poole. Pöörduda tuleb hakata selle kindlustusandja poole, kellega on vastaval raviasutusel, tervishoiuteenuse osutajal leping. Kas tegu on kahjuga, mis oleks olnud tõenäoliselt välditav, tehakse kindlaks kahjumenetluse käigus meditsiini asjatundja/eksperdi hinnangu alusel. Kindlustuses on selleks tööl usaldusarstid, vajadusel ostetakse eksperthinnang sisse vastava eriala eksperdilt,” selgitas Raidvere.

Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud probleemide ja eriarvamuste lahendamisega tegelevad:

1) Tervishoiuteenuse osutaja;
2) Tervisekassa, kes korraldab riiklikku ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud inimestele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja rahaliste hüvitiste kättesaadavus;
3) Terviseameti järelevalve osakond, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ehk vastavust õigusaktidele;
4) Sotsiaalministeerium, kes korraldab tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperthindamist, kus antakse sõltumatu hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.