Kell keeratakse taas suveajale: vaata, kuidas see inimkeha mõjutab!

Suveajale üleminek toimub märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 öösel. Ehk sellel ajal tuleb kellaosutit nihutada ühe tunni võrra edasi.

Kella keeravad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna majanduse ühtse toimimise huvides kehtib ühine kuupäev ja kellaaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani.

Unenõustaja ja psühholoog Kene Verniku sõnas TV3 portaalile antud intervjuus, et  kellaosutite liigutamine tunni võrra ei tohiks põhjustada tõsiseid häireid. Inimese unerütmi mõjutaksid tõsiselt kahe või enama tunni võrra liigutamine. "Tegelikult suudetakse rütm kiiresti taastada. Inimesed ei tee seda tihti õigesti ja hakkavad kalkuleerima, et näe, tegelikult on kell alles kümme ja olen veel üleval. Aga siis, kui veel üleval oled, pead ka varem ärkama. Mõistlik on alati, näiteks ka lennureisil, jälgida selle riigi kellaaega, kuhu jõudsid. Unerütm läheb sassi siis, kui hakkad selle peale liigselt keskenduma ja arvutama vana ning praegust kellaaega," kinnitab Vernik.

Eesti Unekooli Ühingu eestvedaja ja koolitaja Õnne Liv Valberg sõnas, et kellakeeramine võib põhjustada nii noorematel kui vanematel inimestel elukvaliteedi langust, mille tulemuseks on unehäired, keskendumisraskused, väsimus ning lisaks ka erinevaid tervisehäired.

Valbergi sõnul tuleb arvestada, et kellakeeramise täpne mõju sõltub individuaalsetest erisustest, elustiilist, aga ka näiteks koolitundide algusest või töögraafikust. "Kui rääkida lastest ja noortest, siis varajasem ärkamine ja lasteaeda või kooli minek võib põhjustada unevaegust, millel on negatiivne mõju nii tervisele ja õpivõimele kui ka laiemas plaanis heaolule. See võib avalduda käitumises: näiteks ärrituvus, paha tuju, vähesem erksus ja nii-nimetatud “kaasasolek” erinevates tegevustes."

Inimesi mõjutab rohkem üleminek suveajale. "Päevavalguse mõju unerütmile on tugev ja kui päevavalgust on rohkem, võib see põhjustada unetust. Inimestel võib olla ka raskem uinuda, kui nad lähevad õhtul varem voodisse," sõnas Valberg.

• Sisuturundus

Aatriumist leiad oma unistuste diivani

• Sisuturundus

Kiirkasiinod Eestis: kuidas, kellele ja miks?