Islandi kohalik kirjeldab emotsionaalset aega enne vulkaanipurset: elanikele on see katastroof!

Islandi linnast Grindavíkist on enam kui 3000 elanikku evakueeritud. Väikest rannikulinna, elektrijaama ning ühte kõige populaarsemat Islandi turismipunkti ohustab vulkaanipurse, mis võib kõik need paigad laava alla matta. Islandil elav noor neiu jagas meile oma tundeid ja olukorda, mis hetkel riigis valitseb.

Islandil sündinud ja kasvanud 23-aastane Petra on oma lühikese elu jooksul kogenud palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid, kuid praegust olukorda kirjeldab ta hirmsana.

“Ma elan Kópavoguris, pealinna piirkonnas, nii et mind hetkel veel vulkaanipurse otseselt ei puuduta, kuid kogu riik on mures ja kõik on sellega seoses pisut pingeline. Pealinna piirkonnas on tunda suuri maavärinaid. Inimesed, kes varem pole kunagi uudiseid jälginud, kontrollivad nüüd igapäev, kas purse on alanud. Meil on ka varem vulkaanid pursanud, kuid praegune olukord on veider ja hirmus. Inimesed, kes vulkaani lähedal elavad, on evakueeritud ja nad ei tea, kas nende kodud jäävad laava alla või mitte. See-eest on nad väljas pool ohtu ja saavad vajalikku abi.”

Isegi, kui hetkel ei ole vulkaanipurske piirkond Petrat otseselt mõjutanud, on tunda üle kogu Islandi maavärinaid.

“See on hull, kui palju on maavärinaid. Näiteks 16. novembri südaööst kuni 7:30 hommikul toimus 600 maavärinat. Nädal enne oli kogu 7 päeva jooksul kokku 13 700 maavärinat. Viimastel päevadel on olnud aga ainult väikseid maavärinaid, alla 3 palli ja neid on vaevu tunda. Kõigi nende väikeste vahele tuleb ka regulaarselt maavärinaid, mis on päris suured.”

Petra kirjeldab, et varasemalt on Grindavíkis vulkaaniline tegevus pigem tavaline, kuid seekordne purse on väga erinev eelmistest.

“Seekord on vulkaanipurse erinev kui kolm varasemat (aastatel 2021-2023). Eelnevad olid Grindavíki linnale lähedal, kuid piisavalt kaugel, et laava ei saaks linna ega infrastruktuuri lähedale voolata. Nüüd on laava aga linna all, mis asub laial alal merest linnani ja olulise infrastruktuuri lähedal. Piirkonnas on elektrijaam, mis toodab sooja vett enam kui 21 000 maja kütmiseks. Piirkonnas on ka Blue Lagoon, mis on üks meie suurimaid turismiobjekte. Eelneva purskega on ka teine erinevus. Nimelt seekord on pinna all suuremaid maavärinaid ja rohkem laavat ning spetsialistide sõnul tundub, et võib tulla palju suurem purse. Nüüd on peamine katastroof see, et maa vajub Grindavíki all iga päev umbes 5-7 cm ja see moodustab tohutu augu (oru) Ja linna piirkonnas on kuulda praegu maa sees suuri kriginad. Ma ei mäleta, et oleksin sellist asja varem kuulnud. Teed on näiteks laiali valgunud ja nendes on suured praod. Grindavíki majad on palju kannatada saanud, mis on Islandi ehistusstiili poolest muidu tugevad ja kõik suhteliselt uued. Need on ehitatud maavärinaid silmas pidades, kuid pärast kogu seda raputamist on need tugevad majad palju kahjustada saanud.”

Islandi vulkaan peaks peatselt purskama — FOTO: REUTERS/Scanpix

Kuidas tulevad toime inimesed, kes on tänaseks piirkonnast evakueeritud ning milliseid tugisüsteeme on riik neile pakkunud?

“Esiteks avati inimestele n-ö varjupaigad, kui Grindavík evakueeriti, kuid neid kasutas ainult umbes 160 inimest (Grindavíkis elab umbes 3700). Enamikul inimestest olid sõbrad ja perekond, kelle juurde minna. Lisaks pakkusid islandlased kohti oma kodudes ja mõned said põgenikele kortereid tasuta pakkuda. Sellised ettevõtted nagu Domino pitsa annavad varjupaikadele tasuta süüa. Telefonifirmad annavad linlastele tasuta interneti- ja telefonikõnede võimalusi. Pangad on peatanud inimestelt nende laenude eest tasu võtmise. Paljud inimesed ja ettevõtted püüavad pakkuda kõike võimalikku abi, sest Grindavíki inimestele on see sündmus siiski katastroof. Nad on avanud ka abistamis-/teenindusmaja, kus linlased saavad vajadusel abi.”

Probleemiks on aga tuleviku planeerimine, kuna praegune aeg Islandil on väga ebakindel ning kas ja kuidas vulkaanipurse linna mõjutab, jätab paljud otsused lahtiseks.

“Suuremaks probleemiks on iga lapse kooli tagasi saamine. Reedel oli suur koosolek linna laste ja lastevanemate jaoks selle suure muutuse valguses. Ma arvan, et valitsus üritab mingisugused pikaajalisi lahendusi välja mõelda, aga olukord on väga raske. Linlased ei saa koju minna enne, kui linn on taas turvaline, kuid nende majad on juba maavärinate tõttu kannatada saanud ehk kuhu neil üldse minna on? Grindavíki ettevõtted ei saa töötada ja kaotavad raha ning see tähendab, et ka inimesed ei saa töötada ja ettevõtted ei saa ega jaksa nii kaua palka maksta. Ma loodan, et valitsus mõtleb välja hüvitised ettevõtetele ja inimestele. See kõik on aga ainult eelmäng, sest olukord läheb palju hullemaks siis, kui purse on toimunud. Võib-olla jääb linn püsti, kuid võib kuluda palju aega, enne kui inimesed saavad sinna päriselt tagasi minna. Halvima stsenaariumi korral hävineb linn täielikult. Hetkel on väga ebamugav ja ebakindel ootamise periood ning linlaste jaoks valus ja kurb aeg.”

Riik lubab aga linlastel koos saatjatega kodus käia, et päästa nii palju oma vara, kui võimalik.

“Riik on lasknud linlasi (iga kodu kohta kaks) Grindavíki iga päev 5 minutiks kuni 2 tunniks koos saatjaga, et inimesed saaksid päästa nii palju asju, kui võimalik. Paika on pandud väga kindlad reeglid. Nad ei riski inimestega asjade pärast, millel puudub emotsionaalne väärtus või ei ole vajalik. See kõik on väga range. Valitsus esitles ka projekti laavavastase kaitsemüüri tegemiseks, lootuses, et see võib päästa elektrijaama ja Blue Laguuni, mis asub elektrijaama kõrval, kuid linna ennast ei saa seintega kaitsta.”