Eestlase kogemus otse Eurovisioonilt: kui Ukraina lavale tuli, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris enne, kui lugu isegi algas

Juba täna läheb lahti iga-aastane pöörane Eurovisiooni trall ja proovid Itaalias Torinos on täies hoos. Meie tänavune esindaja Stefan astub lavale küll neljapäevases teises eelvoorus, ent publik on tänaseks esimeseks eelvooruks valmis ja meie toimetusel õnnestus rääkida ühe eestlasega, kes seda kõike kohapeal naudib.

Eesti noormees Martin Kilp on tulihingeline Eurovisiooni fänn juba aastast 2000, kui Eestit esindas Eurovisioonil Ines looga "Once in a Lifetime". Lisaks on mees käinud kohal kõikidel kontsertidel alates 2014. aastast, väljaarvatud 2020. ja 2021. aastal, kui üritus koroona tõttu piiratud oli.

Ohtralt fänne, möllu ja melu jagub kõigile.

Martini sõnul on kohapeal väga palju actionit ja iga-aasta korraldab kohalik rahvusringhääling kõikidele eurofännidele peo, kus esinevad kõik artistid kui ka eelnevate aastate osalejad. "Seal on tore jalakäijate tsoon, kus on justkui festivalilaadne melu ja saab aega veeta," kirjeldab ta, kuidas fännidel on palju võimalusi ühiselt aega veeta ja eurolugusid kuulata.

Peaproovid muudavad ka fännide ennustusi ja arvamusi.

Martin käib tavaliselt kohal peaproovides, mida vaatavad ja hindavad ka žüriiliikmed. "Seal on hästi lahe kohal käia, sest need on üksühele samasugused kui on nende päris esinemised, ainult et hääletus on võltstulemustega," kirjeldab ta.

"Väga äge oli näha neid otseesitusi ja see ka alati muudab fännide arvamusi - üks asi on stuudioversioon, teine asi on aga tervikpakett ehk kogu lavaline pool. Ka praegu oli mitu lugu, mille osas mu arvamus muutus," tõdeb Martin, lisades, et üks sellistest oli tema silmis Kreeka, kelle lugu ta esialgu külmaks jättis, ent kelle lavaline pool oli hoopis kõige parem.

Vaktsineerima ei pea, aga maskita sisse ei pääse.

Martini sõnul on Eurovisioon olnud alati ajas muutuv ning see on ka selle formaadi üks suurimaid võlusid - pidevalt toimub innovatsioon ja ajaga käiakse kaasas. Kui on üks asi, mis on aastate jooksul muutunud, siis selleks on rahvas, keda koroonapiirangute tõttu enam lava ette seisma ei pandagi, vaid pigem on loodud rohkem istekohti. "Saal on väike, umbes Saku Suurhalli mõõtu, nii et lava ja green room võtab enda alla peaaegu terve saali. See on väga teistmoodi," selgitab ta.

Mis saab siis, kui Ukraina võidab?

Esimeses poolfinaalis astub üles ka sõjakeeristes olev Ukraina, keda ennustatakse ka Eurovisiooni võitjaks. Martini sõnul oli peaproovi ajal saalis tunda ühtehoidvust. "Kui Ukraina lauljad tulid lavale, siis juba enne laulmahakkamist tõusis rahvas püsti ja aplodeeris. See läks ka mulle väga hinge," kirjeldab ta. Tema hinnangul on Ukrainal väga suur võiduvõimalus.

"Me oleme nii tulihingelised Eurovisiooni fännid, et me tahaksime loota, et see pole poliitiline üritus. Sellel aastal kindlasti Ukraina saab hästi palju hääli, sest inimesed tahavad näidata oma meelsust. Kui nad võidaksid, siis suure tõenäosusega nad korraldada seda ei saaks. Seega nad ilmselt annaksid selle mõnele teisele riigile," spekuleerib Martin.