Nagu oleks paradiisis! Millist elu elavad Eestis avavanglate kinnipeetavad?

Tallinna vangla direktor Hannes Liivak ütles alustuseks, et avavangla igapäevane elu on oluliselt sarnasem argielule väljaspool vanglat kui kinnises vanglas. Vangid läbivad avavanglasse saabudes kindla kontrolli, sealhulgas kainuse kontrolli.

„Täna võime öelda, et väljas on kuskil 40-60 vangi, kes erineva tööhõive küsimustega on hõivatud. On neid, kes otsivad tööd, sest vanglasse saabumisel on üks vangi kohustustest leida endale tööandja.

Avavanglat eristab kinnisest vanglast ka see, et vangidel on võimalus käia väljaspool vanglat kaupluses nii nagu tavaelus ja osta oma teenitud palga eest erinevaid toiduaineid ning neid siin hoiustada ja valmistada ka endale toitu. Ka see on üks oskus ühiskonnas hakkama saamiseks.

"Avavangla töötab väga palju usalduse printsiibil. Me seirame, aga oluliselt väiksemas ulatuses kui kinnises vanglas. Küll aga peavad needsamad toiduained tulema kontrollitult. Me vaatame poetšeki üle. On olemas rahaline limiit alampalga ulatuses, millest kuu jooksul saad sisseoste teha. Need on õiguslike regulatsioonidega,“ ütles vangla direktor avavangla köögis olles külmkappidest ja toidutegemisest rääkides.

Avavangla töötab direktori sõnul printsiibil "salda, aga seira". Avavanglas on usaldust kindlasti rohkem, kui on kinnises. "Mis ei tähenda seda, et me üldse ei vaataks järele või ei teostaks näiteks läbiotsimisi. Tuleb teinekord möönda, et üht-teist on kiusatus ka siia avavanglasse sisse väljapoolt smugeldada.“

Avavanglas täna mobiiltelefonide kasutamiseks luba ei ole, kuid hetkel on vangistusseaduse eelnõus sellise võimaluse andmine tulevikuks plaanitud ja eelnõud praegu ka Riigikogus menetletakse. „Ja eelkõige sellel eesmärgil, et mobiiltelefoniga liikuda väljaspool avavanglat ja et vang oleks kättesaadav.“

Kindlasti on väga paljude inimeste elamistingimused vabaduses kehvemad. Kuidas saab kinnipeetava vanglasse ja millised on kriteeriumid?

Direktor kirjeldab, et vangistust viiakse tänapäeval täide kolmikmudeli printsiibil ja kõik vangid alustavad oma vangistust kinnises vanglas. Suurem enamus neist peaks järgmises etapis jõudma avavanglasse ja seejärel siit ka kriminaalhoolduse alla. "Avavanglasse pääs on tõepoolest raamistatud väga selgelt õigusaktides. Vang peab ise sellega nõus olema, seda ei saa jõukorras teha. Reaalne karistusaeg peab olema alla ühe aasta või järelejäänud vangistus on jäänud kuni kaheksateist kuud, siis on võimalus esitada taotlus või alustada avavanglamenetlust. Välistavaks kriteeriumist on tõesti näiteks põgenikukalduvus või ka siis üliohtlikkus. See on kaalutlusotsus, mida teevad meie enda ametnikud. Kui meil on üle 200 avavangla koha täna pakkuda, siis kohati on avavanglatesse ootamas mõni vang ka rohkem, kui meil on kohti pakkuda. Avavanglate täituvus on täna 90% juures.“

Kui täpselt on vangi liikumine väljas piiritletud?

Kui tihti tuleb ette ikkagi see neid juhuseid, et avavanglas olev kinnipeetav rikub distsipliini?

Vaata lähemalt päises olevast videost!

“Raport” on eetris TV3 kanalil esmaspäeviti kell 21:00 ja vaadatav ka TV3 Play keskkonnas.

• Eesti otsib superstaari (2023)

Superstaaridele särtsu ja sära

• Sisuturundus

Investeerimine Kreditex Ühisrahaga: tee finantskindluse ja finantsmuredeta tuleviku juurde