Marek Lindmaa taaskasutusest. Loe lähemalt TV3.ee!

Mai on keskkonnakuu, millal on tavalisest rohkem fookuses ka taaskasutus. Uurisime selle puhul mitmelt tuntud inimeselt, millised on nende harjumused ja kuidas on just nemad oma harjumusi ümber kujundanud. Selgub, et paljud tunnevad, et peaksid sellele rohkem tähelepanu pöörama, kuid tunnistavad, et selle igapäeva ellu rakendamine aitab kindlasti raha säästa ja lahedamaid valikuid teha.

Marek Lindmaa

Minu suhe taaskasutusega on pigem tagasihoidlik. Oma kapinurka seisma jäänud korralikke riideid, jalanõusid, jopesid ma prügikasti ei viska – annan neile võimaluse minna teisele ringile, viin kogumispunktidesse. Samuti proovin leida lapse riietele, mänguasjadele, mida ei kanta, millega ei mängita, uue omaniku. Sellega minu kokkupuude taaskasutusega ka piirdub. Praegu sellele teemale mõeldes, tunnen, et peaksin rohkem sellele tähelepanu pöörama.

Kethi Uibomägi

Mulle meeldib iseenda ja teiste riideid üha uuesti avastada. Ma ostlen väga harva ja kui soetan midagi, siis valin kangaid, mis on ajatud ja püsivad kaua aega. Viisin just hiljuti õmbleja juurde mõned riided, mis olid suureks jäänud ja lasin kaasaegsemaks tuunida. Samuti vahetame sõbrannadega riideesemeid.

Mul on väga palju jalatseid, kuid ikkagi kannan suhteliselt samasid lemmikuid, mistõttu ostan harvem, heast kvaliteedist ja materjalist asju. Omamoodi taaskasutus on ka see, et ma ei tarbi kiirmoodi. Kuidagi ajaga on see tekkinud.

Toitu ma koju ei telli, ega töö juurde ka, hoian pakendeid kokku. Ma valmistan kõik toidukorrad kodus kaasa ja siis võtan oma karbikeses kaasa, mida taaskasutan. See käib ka vee tarbimise kohta, ma ei osta poest vett, see tundub mulle kõige veidram tegevus. Kasutan oma pudelit ja ma joon kraanivett, vahel harva lisan sidrunit ka.
Kui ma endale auto ostan, siis ka see saab olema kasutatud masin, ma ei näe mõtet ega finantsiliselt pole arukas sõita salongist välja ja kohe auto väärtust kaotada. Samuti telefon, ma ei vaheta vana mudelit kohe uue vastu välja, vaid reaalselt siis, kui vana enam ei funktsioneeri või ei täida oma eesmärki.

Juba mu vanaema oli taaskasutuses suur eeskuju, tema lõikas piima ja petipakid peenikesteks ribadeks ja heegeldas neist siis näiteks vaibad. Samuti kõikidest vanadest riietest tegi ta lapid ja siis oma lapitehnikas imelisi vaipu ning voodikatteid.

Liina Kanarbik

Minu ja taaskasutuse suhe käib üles-alla, tahaksin sellele rohkem rõhku panna ja olla veelgi teadlikum tarbija, aga on mingeid vanu harjumusi, mis (tunnistan -– paljuski ka mugavusest) ei taha kaduda. Hakkasin selle peale rohkem mõtlema oma sõbranna Anette Parksepa tuules, see võis olla 4-5 aastat tagasi.

Ma sorteerin prügi, püüan kõik oma ostud läbi mõelda ja tarbida nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Riideid meeldib mulle ka teiselt ringilt osta ja enda omadki teisele ringile saata, kui ise nendest välja kasvanud. Ma tahan, et inimesed saaksid aru, et iga okas loeb.. kui me kõik panustame, siis läheb asi paremaks, aga arvata, et ah, mis minust ikka sõltub… See mentaliteet peaks muutuma.

Merily Timmer

Ma ei ole väga suur taaskasutaja, aga ma avastasin enda jaoks mingil moel riided - ma ei leidnud poest nišikaid ja ägedaid rõivaid, aga taaskasutuspoodidest leidsin päris palju disainikaid, mis on ise ümber tehtud cooliks ja isikupäraseks. See mulle väga meeldib. Sõbrannadega alati vahetame ka riideid. Poes eelistan alati paberkotti ja kasutan seda ka päris prügikotiks. Taara viin alati ära.

Kodu mööbli annetasin ukrainlastele - mul ei olnud endal vaja ja korralikud asjad võiksid leida alati uue omaniku. Oluline on, et terved ja korralikud asjad ei pea minema prügimäele. Enne, kui viskan midagi ära, siis püüan vaadata, et äkki on kellelgi teisel vaja. Suur kaltsukate külastaja ma ei ole, aga Balti jaamas on paar poodi, kuhu vahel pilgu peale viskan.

Karl-Gustav Kurn

Ma ise täiega pooldan taaskasutust ja pigem valiksin alati selle variandi. Kahjuks riiete ostmisega on veidi raskem, kuna olen väga valiv ja kui ilusa toote leian, ei ole see tihti sobivas suuruses. Pigem ostan enamus asju kasutatuna. Näiteks minu vlogi kaamera on ostetud poole odavamalt inimestelt, kellel seda vaja ei läinud, seega nagu tutt-uus. Ka minu telefon on saadud brändilt nimega Swappie, mis müüb edasi kasutatuid iPhone'e, mis on remonditud uueks. Tõesti soovitan!

Hakkasin rohkem taaskasutamise peale mõtlema siis, kui sain aru kuidas see raha kokku hoiab ja maailmale on kasulikum. Seega minu nipp on see, et alati kui soovin mingit toodet, uurin ennem netist, kas keegi müüb seda kasutatuna.

Riideid ostan kahjuks enamasti netist, kuna sobivat riiet on raske leida taaskasutuskeskustest ja sinna satub ka väga harva. Mõnus oleks kui taaskasutuskeskustel oleksid ka netipoed. Enne, kui ma midagi ära viskan ma üritan mõelda, mida kõike saab sellest veel valmistada. See on kahjuks ka veidi ohtlik mõtteviis, kuna siis neid asju hakkab kogunema ja pärast olen tupikus ega raatsi midagi ära visata. Iga asjaga on oma tunne kaasas. Taaskasutus aitab kindlasti raha säästa ja lahedamaid valikuid teha.

Liis Lusmägi

Olen sündinud 80ndatel ehk siis perioodil, kus ei olnud alati kõike saada. Kui miski läks katki, siis püüti see korda teha, sest seda ei olnud alati võimalik uuega asendada. Riided, mänguasjad, muud esemed olid pigem kelleltki saadud. Kui läksin kodunt keskkooli ja elama ühiselamusse, siis taaskasutuse hindamine ja eelkõige just nö kaltsukates käimine tugevnes veelgi. Õpilasena nagunii polnud sellist vaba raha, et sisustada ühikatuba või vahetada garderoob välja. Second-hand kaupluse tooted andsid alati juurde ka isikupära, mis ühe noore inimese jaoks oli väga oluline.

Taaskasutan purke, karpe, nõusid, riideid ja mööblit. Minu sõbrad ja lähedased juba teavad, et nad võivad pakkuda mulle kõike seda, mida neil enam vaja pole. Lähtun siiski, et asjad peavad olema korralikud ning kasutamisväärsed. On ütlus: "Ma pole nii rikas, et osta odavaid asju". Ma ütleksin: "Ma pole nii rikas, et rohkelt tarbida." Ma ostan nii vähe kui võimalik ja nii tihti kui vajalik. Pigem investeerin oma raha elamustesse ning lastega reisimisele. Ja kui minul enam midagi vaja ei lähe, siis lähevad need tasuta ära andmisele. Ja mida vähem asju, seda puhtam kodu ning ei kulu palju aega koristamisele.

Olen kasvanud peres ning keskkonnas, kus osati hinnata seda, mis oli ning polnud vajadust uute esemete järele. Arvan, et paljud inimesed lisaksid oma igapäeva ellu taaskasutust veelgi, kui meie taaskasutuste kaupluste kvaliteet oleks parem. Siiamaani jääb mulje, et lähtutakse sõnavormist KALTSukas. Kvaliteet Eestis annab soovida. Eestis on küll aastate jooksul paremaks läinud, kuid kui võrrelda mõne muu riigi kauplustega, on vahe siiski üsna suur. Mul on see võrdlus olemas, sest alati reisides väisan ka sealseid teise ringi poode. Nii Taanis, USAs, Soomes kui ka Rootsis on tase tunduvalt korrektsem.

Laste asjade taaskasutamine

Jah, olen oma laste asju väga oluliselt määral taaskasutanud. Arvestades, kui kiiresti lapsed kasvavad või kuidas nad riided õues olles ribadeks kannavad, siis loomulikult on taaskasutus siin ainuõige valik! Sinu korralik, aga erineval põhjusel mitte sobiv riideese on kellelegi vajalik. Õnneks maailm muutub ja kasutatud riiete turg on kasvanud, see pole enam nii piinlik. Vastupidi - tervitatav. Aga olen taaskasutanud ka mänguasju, eelkõige legosid, sest nende hind teisel ringil on kordades soodsam, aga lapsel on selle kokku panek ikka sama põnev!

Minu jaoks on taaskasutmine oluline seepärast, et mulle läheb korda see, millise keskkonna ma oma lastele loon või mis jälg minust nende jaoks maha jääb. Minu lapsed teavad, et taaskasutus hoiab ära reostuse, vähendab vajadust koguda uut toorainet, säästab energiat, vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid, säästab raha, vähendab prügilasse sattuvate jäätmete hulka ja võimaldab tooteid kasutada täies mahus.

Keskmine eestlane toodab aastas 383 kg prügi. Mõtle - mida saad sina täna teha, et see number oleks väiksem? Alati ei pea kõik mittevajalikud asjad asendama uutega. Soovitan vahel teha endale väljakutse a la "Kahe nädala jooksul ei osta ühtegi asja" või "Lähen poodi alles siis, kui sahvrist on kõik kuivained ära söödud". Sellised ülesanded distsiplineerivad end ning aitavad mõista, mida sina saad juba täna teha selleks, et vähem tarbida. Kui on vähem tarbimist, suureneb "siin ja praegu" väärtustamine ning taaskasutus. Kahekümne esimesel sajandil peaks taaskasutamine olema iga inimese loomulik osa.

Kutsume üles andma oma vanale kasutuna seisvale esemele uus hingamine ning saatma see Smartpostiga uuele ringlie. Loodetavasti said ideid, kuidas seda teha võiks. Kõik, kes kasutavad oma vana eseme uuele ringile saatmiseks Smartposti pakiautomaati 10. – 31.05.2022, saavad osaleda IPhone 13 ning Yaga.ee ja teiste taaskasutusportaalide poolt välja pandud auhindade loosimises.