Majanduse paranemist näevad nii analüütikud kui kaupmehed

Majanduskasvu lubati selleks aastaks mitmest allikast, ent mida aeg edasi, seda rohkem on pidanud optimistid oma prognoose korrigeerima ja kasvunumbreid väiksemaks kohendama. Sisemajandusse on siiski raha tulnud juurde ja seda eeskätt nende poolt, kes teenivad keskmist palka ja sellest kõrgemat. 

Euroopa Liidu 2026. aasta kevadine majandusprognoos näitab majanduskasvu üldist aeglustumist tingituna Lähis-Ida konfliktiga kaasnenud uuest energiašokist, mis kiirendab inflatsiooni ja raputab majanduskliimat. Sellest tulenevalt peaks euroliidu SKP kasv, mis 2025. aastal oli jõudnud 1,5%-ni, tänavu taas aeglustuma 1,1%-ni. Eesti kohta näitab prognoos, et Lähis-Ida konflikti põhjustatud energiakriisi tõttu suureneb reaalne SKP tänavu 1,6%, mida on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui varem prognoositud 2,1%.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestor ütleb, et nii kaua kui Lähis-Ida olukorra puhul pole kindlust, on väga raske teha ka mingit tõsikindlat majandusprognoosi. Samal ajal vaadates Eesti sisemajandust, tõdeb Nestor, et kui tegelikult rääkida kodumaisest olukorrast, tarbimisest ennekõike, siis ei tohiks väga kurta. Nestor toob välja, et need, kes keskmist palka või sellest rohkem teenivad, teavad, mis on pangakontodel alates jaanuarikuust toimunud. Sissetulekud on kasvanud ning päris kõike pole ka elektriarvetele või bensiinile ära kulutatud.

Et majanduskasv on ühel või teisel viisil jõudnud inimeste teadvusse ja rahakotti, seda kinnitab ka Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. 

“Olles 5 aastat tehtud Sulle ajupesu ja läbi reaalse olukorra, et Sa pead säästma, et Sul on majanduskriis, eksole, sellest ei ole nii kerge välja tulla. Seda enam, et uued kriisid tulevad meile täiesti ootamatult peale, nüüd see kütusekriis, Iraani sõda ja muud asjad. Ma tunnen küll seda, et inimese meelsus kulutada on muutunud natukene vabamaks. Ma näen seda Ülemiste keskuse ja teiste keskuste baasil. Ma ei räägi statistilistest numbritest, mis võivad olla õiged või valed. Reaalne elu on see, et inimesed kulutavad rohkem,” kommenteerib Pärnits.

Et majanduslikult on veidigi hingamisruumi tekkinud, näitab ka see, et kevad on toonud kinnisvaraturule rohkem liikumist. Pankade sõnul on koduostjatele üpris soodne aeg, sest rohkelt on valikuvõimalusi ning ka laenupakkumisi. Küll aga ei ole soodne euribor, mis kipub praegu ainult tõusma ja kergitab seeläbi ka igakuiseid pangalaenu makseid. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor toob välja, et kuigi Euroopa Keskpank pole sõnagagi maininud, et nad kavatseks intressimäärasid tõsta, siis ometi euribor tõuseb, sest turg justkui ootab, et hakatakse tõstma. “Ma ise endiselt loodan, et loogiline lahendus sellele kõik on, et ühel hetkel turg rahuneb, saadakse aru, et intressimäärade kallale ei minda ja kõik saab korda. Samas, kui mõelda, et mis meid selleni kõigeni viis, et see ka päris loogiline ei olnud, et jääme ootele,” ütleb Nestor.

Nagu Ülemiste keskuse juht varasemalt ütles, näeb tema rahva reaalset ostujõudu ja seda, et inimesed kulutavad rohkem. Küll aga toob ta sektorite kaupa välja ühe väga huvitava tendentsi. “Imelik on see, et kogu selle kriisi aeg on väga hästi läinud kulla ja hõbedaehete sektoril. Mis põhjusel, ma ei tea. Ma vaatan neid poode, neil läheb lihtsalt hästi. Kogu see rõivakaubandus, see on pigem laiapõhjalisem, mitte nii, et kellelgi nüüd läheb hästi. Kui nüüd võtta nii, et kas sektori sees on erisused - jah, inimesed ostavad rohkem võib-olla odavamaid kaupu kui nad enne ostsid. See on veel jäänud sellest kriisiolukorrast, aga küll tuleb ka aeg, kus me elame paremini, kui Rail Baltic valmis saab ja inimestel tuleb julgus ka kalleid kaupu osta,” sõnas Pärnits.