Kus on vanemate silmad? Lapsed piinavad randades mereolendeid: mõni pigistas ta peos lihtsalt puruks!

Jana otsustas koos oma perega peale tööpäeva lõppu minna Kloogaranda suvist ilma nautima. Soe ilm toob randa kohale ka palju meririste, keda rahvakeeli kutsutakse millimallikateks.

"Meie pere läks Kloogaranda peale tööpäeva lõppu. Lisaks inimestele meelitas soe merevesi massiliselt randa ka Meririste (millimallikate liik) – kohe päris kalda äärde ja palju. Ega ma neist midagi eriti ei teadnud. Meelde oli jäänud vaid seos, et kui neid vees on, siis on vesi järelikult puhas, seega on mul alati olnud  hea meel neid näha. Seda teadsin ka, et Eestis leiduvad millimallikad ei kõrveta, seega veensin oma lapsi, et karta pole midagi, võib vette minna. Meie 5-aastast tuli ikka päris kaua veenda ja esialgu ka süles kaugemale vette viia."

Jana suvemõnusid rikkus aga vaatepilt teiste laste karmist mängust.

"Liival tagasi olles hakkas aga õige pea silma, et meie lähistel kerkib järjest suuremaks millimallikate mägi – agarad 3-4 aastased tüdrukud tassisid neid veest järjest juurde. Mõni laps pigistas millimallika peos lihtsalt puruks, sõrmede vahelt välja pritsiv lima oli ju põnev... Ootasin, et kohe jõuavad kohale vanemad ja sekkuvad. Midagi aga ei juhtunud ja keegi teine ka ei sekkunud. Ma ise pelgan igasugu konflikte ning üritan neid alati vältida, aga meeleolu läks järjest süngemaks. Nii ma siis küsisin kahelt suuremalt tüdrukult, et kas nad ikka teavad, et need millimallikad on tegelikult elus ja et nüüd said nad surma; et nii pole ju ilus teha... Tüdrukud jätsid korraks järele, ma otsisin vanematega silmsidet ja üritasin neid tuvastada, aga vastu vaatasid täiesti ükskõiksed silmad. Ma seega tegelikult ei saanudki siis aru, kes lastega kaasas oli."

Jana sõnul ei tuvastanud ta vanemaid ning imestas, et keegi tema jutu peale lapsi intsinktiivselt kontrollima ei tulnud. "Võõraste laste kamandamine on delikaatne teema, niikuinii reageerib vanem vaatamata lapse teguviisile kaitsvalt - lihtsalt instinktid on sellised.  Minu juttu kuulsid mitmed ümberkaudsed inimesed, üks mees kommenteeris, et "jah, enamus neist siin ranna ääres on ju tõesti elus veel". Uurisin pärast ka oma vanemalt tüdrukult – ta ütles, et veidi kaugemal  viskasid lapsed üksteist veest võetud ”limaga” ja üks poiss surus näpu läbi peopesale võetud suure millimallika."

Küsimusele miks lapsed nii käituvad, vastas Jana, et arvatavasti on tegu lihtsalt teadmatusega. "Need tüdrukud ilmselt ikkagi ei teadnud, et millimallikad ongi elus või nii ei tohiks. Neid ei keelatud ja nad ei teadvustanud, et nad kurja teevad. Vanemate laste puhul ei saa teadmatust eeldada, aga paljud inimesed suhtuvadki nii loodusesse kui loomadesse väga hoolimatult (ja ma ise selle põhjal alati väga kiire järelduse, et ka teistesse inimestesse). Kuidas muidu seletada metsa all vedelevat prügi, maha visatavaid konisid või koolikiusamist. Mu abikaasa küsis kord ämblikule peale astunud lapselt: ”Mis sa arvad, kas tal ema ja isa on, kes teda koju ootavad nüüd ilma asjata?” Rohkem polnud vaja, lapse nägu vajus pikaks ja ta sai ise aru. Nii et seoste loomine ning teo või sõnade peegeldamine panevad lapsed sageli mõtlema ja ise aru saama." 

Lisaks usub Jana, et teavitustööd on oluline teha, aga kuna lapsed veedavad aina rohkem aega nutiseadmestes ning palju vähem aega looduses või pärismaailmas, peab säärasele teemale lähenema ehk teisi kanaleid mööda. "Ma usun, et igasugu keelavast sildist, vanemast või võõrast oleks mõjusam, kui nende iidol korra tik-tokis maha kuulutaks, et see või too teguviis pole üldse tegelikult cool! Olgu see siis Lotte väiksematele või Liis Lemsalu suurematele - ikka vastavalt sihtgrupile!"

Jana postitus Facebookis kogus nädalaga pea tuhat jagamist ja sadu laike ning üldine tagasiside avaldusele oli postiivne. "Mul on väga hea meel nii aktiivse reageerimise üle! Nädalaga on postitusel juba 1000 jagamist ja palju positiivseid kommnetaare, seega olen ma väga üllatunud (positiivselt) ja hea meel on, et inimesed hoolivad! See jagamine on ka üks sekkumise vorme. On ka üksikuid negatiivseid kommentaare stiilis, et millimallikad on nuhtluseks ja lastele tuleks suurem ämber anda, aga see on aga kaduvväike osa. Ma tõesti ei tea, kuidas see kõik loodusele mõjub, et millimallikaid nii palju on ja kas neid tegelikult ongi ootamatult palju, või sattusime meie, inimesed, nende sigimise ajal lihtsalt samal ajal randa. Minu jaoks on pigem selle postituse mõte, et lapsi tuleks ikkagi harida ja nendega rääkida, et nad oskaksid võimalikult maast madalast eristada head ja halba ning oskaksid teistega arvestada!"