KONTSERDIARVUSTUS | Kuidas Sting ületas kõiki ootusi

Esmaspäeval, 10. juunil toimus Tartu lauluväljakul legendaarse 17-kordse Grammy auhinna võitnud laulja ja helilooja Stingi (72) kontsert. Kontsert toimus Tartu kui 2024 Euroopa kultuuripealinna raames ning oli kohale meelitanud kümme tuhat inimest.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 esimene suurartist oli Sting, kes esines 2024. aastal Tartu lauluväljakul erilise kontserdiga „My Songs“. Sellega jätkus tema maailmaturnee, mis on köitnud publikut üle USA, Euroopa, Aasia, AÜE ja Austraalia. Stingi kontsert „My Songs“ on elav ja dünaamiline etteaste, mis sisaldab tema armastatumaid hitte ning hõlmab tema hiilgavat karjääri nii The Police’i liikme kui ka sooloartistina. Kontserdil kuuleb armastatud lugusid nagu „Fields of Gold“, „Roxanne“, „Every Breath You Take“, „Message in a Bottle“.

Lugude valik sisaldas endas tõepoolest endas kõike - armastatud lugudest kuni uuema loominguni. Publiku tõmbasid aga enim käima siiski vanemad lood nagu “Shape of My Heart”, “Fields of Gold”, ja “Englishman in New York”.

Sting on aastakümneid rahvani suurepärast ja kvaliteetset muusikat toonud, seega tema muusikalistes võimetes pole põhjust kellelgi kahelda, kuid siiski tuleb meeles pidada inimlikke piiranguid, mis kaasnevad tihti vanusega. 72-aastane Sting aga tundub olevat üks nendest artistidest, kes hoolimata oma east suudab jätkuvalt lavale tuua mitte midagi vähemat kui totaalselt perfektse esituse. Tema lavaline kohalolu, vokaalsed võimed ja kontaktivõime publikuga oli imetlusväärne. Mees ei näidanud mitte ühtegi väsimuse märki kogu kontserdi aja ning kuigi fookuses on muidugimõista tema looming, tuleb siiski ka ära märkida, et mees nägi suurepärane välja. Tema vorm, nii füüsiliselt kui vokaalselt, oli ideaalne. Kui paljud artistid saavad pärast aastakümneid kestnud karjääri sama öelda? Olles ise Stingi loomingut ja tema live-esitusi varasemalt vaid internetist vaadanud-kuulanud, ütlen ausalt, et live-esitus ületas kõiki minu ootusi.

Ma teadsin, et lähen kuulama uskumatult võimekat ja andekat artisti, kuid isegi sellele kriteeriumile vastavad artistid võivad tihti live-kontserdil põruda või lihtsalt pisut alla jääda stuudios salvestatud versioonidele. Stingi puhul oli vastupidi, vokaalne ja tehniline esitus oli võrdväärne stuudios salvestatuga ning lisandus tema emotsioon, mis tegi kontserdi üdini nauditavaks.

Siinkohal tuleb kiita ka bändiliikmeid. Mehed olid vaid kolmekesi laval - vokalist Sting, trummar Chris Maas ja kitarrist Dominic Miller - kuid suutsid täielikult lava ja publikute südamed vallutada. Milleriga on Sting pikaajalist koostööd teinud ning seda asjaolu peegeldas selgelt ka Tartu kontsert, nende vahel valitses täielik mõistmine ja harmoonia. Trummar Maas on küll noorem, kuid ka tema ei jäänud oma võimetega alla ja ega ta kogemustepagas ka üürike pole - mees on muu
hulgas Mumford & Sons bändi tuuril trumme mänginud.

Väga suur kiitus ka korraldustiimile. Heli oli suurepärane. Ma olen päris paljudel suurkontsertidel käinud, kuid eilne oli kindlasti üks parima heliga kontserte, mida olen külastanud. Midagi ei peksnud üle, samas oli kõike ilusti kuulda, madalad ja kõrged helid olid kõik paigas, bass oli mahe. Stingil oli kaasas enda helitiim, mis on tegelikult maailmastaaride puhul tavaline, eriti arvestades asjaolu, et nad on parajasti tuuril. Ma isiklikult arvan, et see oli üks põhjuseid, miks heli ka nii hea oli. Kui kohal on artisti ja tema loominguga tuttav helitiim, on ka selge, kuidas ja mida täpselt paika sättida.

Siiski tuleb ikkagi kiita ka Eesti-poolset tiimi Live Nationist, kes pressiala ja muud korraldust organiseerisid. Nendega vesteldes põhjendas üks esindajatest mulle ka seda, miks oli kehtestatud kümne tuhande inimese piir, kuigi tegelikult oleks Tartu lauluväljakule kuulajaid ka rohkem mahtunud. Põhjus seisnes turvalisuses, mis peabki olema kõige tähtsam. Tõepoolest, tunda sai end mõnusalt, kuna ala ei olnud nii paksult rahvast täis, et liikuda ei saanud, seega lisaks turvalisusele oli see ka külaliste mugavust silmas pidades õige otsus.

Ainsad kriitikanooled siin arvustuses lähevad aga suitsetajatele. Ürituse infos oli (vähemalt esialgu) kirjas, et tegu on suitsuvabaüritusega, aga inimesed ikka pahvisid tuimalt rahva seas, kus muide olid ka väikesed lapsed. Lihtsalt ebameeldiv ja inetu. Ehk oleks saanud probleemi lahendada spetsiaalse suitsualaga? Seda paraku mina üritusel ei näinud, kas seda siis ei olnud või oli see hästi peidetud, ma ei tea.

Kokkuvõttes oli tegu aga ühe väga ägeda kontsertelamusega. Loodame, et suurartistid leiavad aina enam võimalusi Eestisse tulla. Aitäh, Tartu, aitäh, Sting!