Ekspert selgitab: euribor hakkab just siis allapoole tulema, kuid selle langus ei ole kiire

Kas praegu võib olla hea aeg investeeringuks?

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnab, et kui üldiselt räägitakse, et tehinguid on vähem ja euribor kõrge, siis inimesele, kellel on regulaarsed sissetulekud ja piisav omafinantseering koos, võib praegune aeg olla vägagi hea aeg uue kodu ostuks. ''Kui on vaja kodu, on selle ostmiseks pea alati õige aeg, otsus tuleb vaid hoolikalt ja pikaajalises vaates läbi kaaluda,'' sõnab Pärgma.

''Kui laen on võetakse jõukohases summas ja kuumaksega ning kui laenuvõtjal on sissetulek, saadakse tõenäoliselt laenudega hakkama. Vahe tekib siis, kui laen on võetud võimalikult maksimaalses summas, maksimaalse tähtajaga ja võimalikult pingelise kuumaksega,'' lausub ta. Ta lisab, et sellistel juhtudel võib tekkida laenumaksetega probleeme või kui isegi laenu tasutakse korrektselt, võib laenuvõtja pere eelarve olla ebamugavalt pingeline.

''Näeme, et seni saavad laenuvõtjad kenasti hakkama, ka tõusnud euriboriga. Laenude tasumisel on võlgnevusi vähe, sest kodulaenude võlgnevused tekivad peamiselt siis, kui inimesel pole tööd ja seeläbi sissetulekut. Mõistetavalt võib laenuperioodil võib tulla ette ka keerulisemaid olukordi ja makseraskusi ning sel juhul tasub julgelt pangaga ühendust võtta, et leida koos lahendus.

Ta toob näiteks, et on ette tulnud ka olukordi, kus kliendil sissetulekud on olemas, kuid arutelu käigus jõuab laenuvõtja arusaamani, et lisaks maksepuhkusele soovib ta üle vaadata ka enda tarbimisharjumused. ''Tähtis on, et kuumaksed ja eelarve oleksid tasakaalu,'' rõhutab Pärgma.

Euribori langust võib oodata aasta lõpus

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul mõjutavad euribori langust mitmed majandusnäitajad. ''Euroopa Keskpanga (EKP) ülesanne on säilitada hinnastabiilsus, mis tähendab kaks protsenti inflatsiooni keskpikal perioodil. Kuna inflatsioon on olnud sellest tublisti kõrgem, on keskpank pidanud intressimäärasid tõstma, et vähendada laenunõudlust ja nõudlust üldisemalt,'' selgitab ta.

Ehk euribor kujuneb peamiselt euroala pankade paneeli poolt märgitud intressimäärade põhjal. ''Kui need pangad näevad, et EKP on intressimäärasid tõstmas, siis muudavad nad samuti oma intressimäärasid ehk euribori. Euribori muutus sõltub peamiselt inflatsiooni väljavaatest, kuid seda mõjutavad ka muud majandusnäitajad, eriti SKP ja tööturu näitajad. Kui EKP annab mõista või ütleb selle otse välja, et keskpank hakkab intressimäärasid langetama, reageerib sellele ka euribor,'' arutleb Mertsina.

Tema sõnul näitavad euribori futuurid ehk turgude ootus on praegu, et euribor jõuab tippu käesoleva aasta detsembris 4,1 protsendi juures. ''See tähendaks Eestis kodulaenudele koos panga marginaaliga veidi alla 6% tipuintressimäära. Euribor hakkab küll seejärel allapoole tulema, kuid selle langus ei ole kiire,'' sõnab Mertsina.

Turgude ootuse järgi jääb kuue kuu euribor järgmise aasta lõpuks ikkagi 3,4 protsendi juurde. ''Turgude ootus võib aga kiiresti muutuda, vastavalt sellele, kuidas käitub euroala inflatsioon, kui palju nõrgeneb selle majandus ja mida muud eesolevad kuud euroala majanduses või ka geopoliitikas kaasa toovad,'' sõnab ta.