Reklaam sulgub sekundi pärast

Kas küttearved lähevad veel suuremaks? Konkurentsiamet tahab kehtestada aastaringse püsitasu

Keskküttearvetele võib tulevikus ilmuda püsitasu, mida tuleks maksta olenemata sellest, kui palju tegelikult soojust tarbite. Nimelt kurdavad küttefirmad, et torude korrashoiuks kulub raha aastaringselt, aga kütet vajatakse vaid mõnel kuul aastas.

Konkurentsiamet käis välja idee kehtestada kaugkütte igakuine püsitasu, sest küttesüsteeme tuleb töös hoida aastaringselt. Uus püsitasu võrdsustaks Konkurentsiameti hinnangul kuude lõikes kütte eest makstavat tasu ehk nii talvised kui suvised küttearved oleksid samas suurusjärgus. "Talvistel külmematel kuudel ei oleks küttearved nii kõrged ehk see püsikomponent jaotub terve aasta peale ära," sõnab Konkurentsiameti esindaja Külli Haab.

Renoveeritud majad tarbivad ühtlasi vähem energiat kui vanemad majad, sest on paremini soojustatud, ent torude hooldus seetõttu odavamaks ei lähe. "Need, kellel on renoveeritud majad, maksavad tulevikus vähem kui need, kellel on renoveerimata. Püsitasu osa ei saa olema kõrge, hetkel on see veel analüüsimisel. Kindlasti ei ole see üle poole hinnast," lisab Haab.

Millal võiksid inimesteni uued küttearved jõuda, pole teada. Hetkel on veel tegemist kõigest ettepanekuga, mille seaduseks vormimine võtab aega.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!

Lauri Laats: kaugkütte püsitasu karistab kodu korda teinud inimesi

Konkurentsiameti poolt välja pakutud idee kehtestada kaugkütte igakuine püsitasu ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik lahendus ning selle asemel tuleb keskenduda senisest rohkem kortermajade renoveerimisele, ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Lauri Laats.

"Ma ei pea õigeks, et me hakkame lisatasuga koormama neid tublisid inimesi, kes on ette võtnud osalise või tervikliku renoveerimise eesmärgiga küttekulusid vähendada. See algatus vaid pärsib korteriühistute soovi elamufondi kaasajastada ja aidata seeläbi kaasa kliimaeesmärkide täitmisele," lausus Lauri Laats.

Lauri Laatsi sõnul on Eestis vaja kümne aasta jooksul renoveerida 14 000 kortermaja nii, et aastaks 2050 on uuendatud kogu nõukaaegne hoonefond. "Suuremates linnades kulgeb renoveerimine heas tempos, kuid kõige suurem mure puudutab Ida-Virumaad ja maapiirkondi. Seal elavatel inimestel ei ole võimekust tasuda omaosalust ja paljudele käib üle jõu kaasnev bürokraatia. Just selles valdkonnas peaks riik inimestele appi tulema. Keerulisemates piirkondades võiks omaosaluse määr olla null protsenti ja iga rekonstrueerimise juures oleks toeks tehniline konsultant. Kaugkütte püsitasu kehtestamine ei vii meid püstitatud eesmärkidele lähemale," nentis Keskerakonna aseesimees.

Lauri Laats rõhutas, et oluline on riigipoolsete toetuste järjepidevus, mis annaks renoveerimisest huvitatud osapooltele pikaajalise kindluse. "Suur huvi KredExi renoveerimistoetuse vastu näitab, et see on äärmiselt vajalik. Kuid eelarvet tuleb olulisel määral tõsta, et projektid koostanud ühistud saaksid tegevusega edasi minna, mitte ei peaks mahu täitumise tõttu aasta aega uut võimalust ootama," rääkis ta.

Kommentaarid puuduvad