Üllas eesmärk või sissetulekuallikas? Munarakudoonorlus peidab endas mitmeid varjatud ohte

"TV3 uudised" vahendab, et munarakudoonorlus on viimastel aastatel muutunud Eestis üha populaarsemaks. Möödunud aastal annetati koguni 2347 rakku rohkem kui aasta varem. Doonori jaoks on tegemist ülla sammuga, mis võib täita mõne pere unistused. Kahjuks aga kaasnevad sellega ka omad riskid, mille peale tihti ei mõelda.

30-aastane Riin on oma munarakke loovutanud tänaseks juba kuuel korral. Esimest korda jõudis ta doonorluseni kõigest 25-aastasena ning selle mõtte istutas talle pähe tema enda ema. "Minu ema saatis mulle selle lingi ja pakkus, et kas ma äkki tahaksin sellest osa võtta. Siis ma mõtlesin sellest pikalt, käisin konsulteerimas ja suhtlesin ka oma lähedastega, et mida nemad asjad arvavad. Otsustasin, et proovin," ütleb Riin, et mõtles selle peale ikka pikalt ning otsustavaks sai talle munaraku loovutamisel lihtne põhjus soov inimesi aidata.

Igapäevaselt Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravi keskuses töötava günekoloogi Kai Haldre sõnul on doonorite poolt loovutatud munarakud aina rohkem hinnas, sest neid naisi, kes vajavad kunstlikku viljastamist, on samuti iga aastaga üha rohkem. "Selle taustaks on see, et kui esimest sünnitust edasi lükatakse, siis võib-olla esimene laps sünnib. Aga kui tahetakse teist või kolmandat lasti, siis võib-olla oma munarakke sellisel kujul ei ole, nii et väga paljud naised, kes on siiski 40+, nende ainus valik, kui sobib see valik, on siiski ainult doonorsugurakkude kasutamine," ütles dr Kai Haldre.

Munarakudoonoriks ei saa aga igaüks, sest kõiki soovijaid doonoritest eraldav sõel on üsna tihe. Euroopa direktiivide järgi sobivad doonoriks 18-35-aastased naised, kes peavad eelnevalt läbima põhjaliku arstliku kontrolli. Selleks, et ühest naisest üldse saaks munarakudoonor, tuleb tal läbida omaette kadalipp, mis sisaldab nii hormoone kui ka operatsiooni. "Kõigepealt ma pidin hakkama beebipille sööma, siis ma pidin hakkama hormoone süstima, mis kõlab väga jubedalt, aga tegelikult ei ole üldse. Lõpetuseks siis protseduur narkoosiga. Aga tegelikult ei olnud see üldse midagi hullu, sest see tunne, kui ma operatsioonist ärkasin, siis see tunne oli super," ütleb Riin.

Riini positiivsest kogemusest hoolimata kaasnevad doonorlusega mitmed terviseriskid. Nende seas hüperstimulatsioon, trombi oht kui ka viljatus. Sellegipoolest leidub hirmutavalt palju inimesi, kes on munarakudoonoriks läinud saadava hüvitise pärast. Eestis võib olenevalt kliinikust küündida hüvitise suurus lausa tuhande euroni.

"Igasugune doonorlus on ju tänuväärt tegevus, aga küsimus asetub sinna kohta, kuivõrd sellest saab tõepoolest sissetulekuallikas ja vaevalt, et see on sissetulekuallikaks inimestele, kellel on normaalne majanduslik olukord," ütles naistearst, TÜ sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Made Laanpere.

Põhjus, miks järjest rohkem noori hüvitise pärast doonoriks hakkab, ei pea aga kaugelt otsima. "Reklaam, mida munarakudoonorlusele praegu tehakse, eriti sotsiaalmeedias, on niivõrd agressiivne. Ma kujutan ette, et mõned inimesed võivad ka nii mõelda, et ma olen hea inimene, see on moraalselt tugev tegu ja ma pean selle kindlasti ette võtma. Kuigi võib-olla teisel juhul inimene seda ei teeks," lisas Laanpere, kelle sõnul on paljud erakliinikud muutnud ülla eesmärgi enda jaoks tulusaks äriks, sest täna puuduvad Eestis doonorite kaitseks vajalikud regulatsioonid.

Miks saab munarakudoonorlust nimetada inimkaubandust ning milliste riskide tõttu ei tohiks hakata raha pärast? Sellest lähemalt juba täna "TV3 uudistes."

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.