Surmahoop põllumeestele? Maamaks võib järgmisel aastal tõusta poole võrra

Valitsus plaanib alates 2025. aasta 1. jaanuarist maamaksu aastase tõusu lubatud ülemmäära tõsta kümnelt protsendilt 50-le protsendile. See aga tähendab raskeid aegu paljudele põllumajandusettevõtele ning mitmed ettevõtjad on kaalumas koguni sektorist lahkumist.

Aastas tasumisele kuuluv maamaks võib tõusta eelmise aastaga võrreldes poole võrra. Ja see pole kõik: 2026. aasta 1. jaanuarist tahetakse kodualuse maa omanikku kaitsev piirang, mis kodualust maad praegu ei maksusta, üldse kaotada ja maksu võimalik kehtestamine jääb kohalikule omavalitsusele.

"See tõus on aastast 2006 sada protsenti. Kohalik omavalitsus võib otsustada maamaksu tõusu määra kümnelt protsendilt kuni saja protsendini. See on iga kohaliku omavalitsuse otsustustase," räägib "TV3 uudistele" Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

Maamaksu tõstmise algpõhjus peitub paari aasta taguses ajas, kui viidi läbi maade hindamine, mis tõstis maa hinda keskmiselt 8,4 korda. Põllumajandusmaade puhul kerkis hind koguni 15-20 korda. Tol ajal lepiti kokku, et aastas ei tohi maamaksu tõsta rohkem kui kümme protsenti, kuid nüüd tahetakse see tõsta 50-le protsendile.

"Mis puudutab põllumajandustootjaid, siis neile on see jälle täiendav kulu. Maksud on ju tõusnud ka teistes valdkondades ja kulud on üldiselt inflatsiooni najal suurenenud: hinnad ja intressitasemed tõusevad. Pigem mõeldakse, et kuidas hakkama saada, kui ma juba täna hakkama ei saa. Mitmed ettevõtjad on öelnud, et nad tõsiselt kaaluvad moel või teisel sellest sektorist välja astuda," lisab Noot.

"Põllumajandussektoris on maa hinnastamisega hind tõusnud 22,5 korda. See tähendab seda, et on oodata hüppelist hinnatõusu ja vaadates ka praegust olukorda, kus põllumajandussektor on neli aastat olnud, siis selline kulude tõus ei ole meie jaoks kuidagi aktsepteeritav," nendib Eesti Talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Rääkimata sellest, et maamaksu hüppeline tõus võib ohustada meie toidujulgeolekut. "See võib kaasa tuua selle, et loobutakse maaomandist. Põllumajandustootmises jätkub kontsentreerumine, mis tähendab, et tootmise mitmekesisus on ohus ja läbi selle nii toidujulgeolek kui ka julgeolek tervikuna. Maapiirkondade elujõulisus võib selgelt kannatada," lisab Ats.

Vaata artikli päises olevast videost, kui põhendatuks peavad poliitikud maamaksu hüppelist tõusu!