Šokeeriv reaalsus: eestlased võtavad iga kuu kümneid miljoneid tarbimislaene

Eestlasi on tabanud tarbimis- ja kiirlaenude pandeemia. Langeva majanduse valguses püüab üha enam eestlastest säilitada oma elustiili ja maksta varasemaid laene ning liisinguid, võttes selleks appi aga kahe teraga mõõga - krediitkaardid ja kiirlaenud.

Krediitkaart on kõige lihtsam viis võtta endale tarbimislaenu, samal ajal aru andmata, et 20 või enam protsenti intressi sellelt summalt on võrdeline kiirlaenuga. Kahjuks kasutab seda teenust Eestis enam aina enam inimesi.

"Krediitkaardi laenude maht on igakuiselt kuskil 60 miljonit eurot, samal ajal muud tarbimislaenud on 30-40 miljonit eurot. See on pankade väljastatud statistika. Kui rääkida sellistest laenudest, mida väljastavad muud krediidiandjad kui pangad, siis järelmaksuks võetakse igakuiselt umbes 10 miljonit. Kiirlaen on umbes 20 miljonit ühe kuu kohta," maalib Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning sünge pildi eestlaste laenuharjumustest.

Ligemale 100 miljonit kuus võtta kõrge intressiga laenu on murettekitav areng ja seetõttu on riik väljatöötamas positiivset laenuregistrit. Eesmärgiks on, et finantsasutused näeksid inimeste jooksvaid finantskohustusi, kuna täna on see kõik aususe peale ülesehitatud.

"Probleem on selles, et täna ei saa laenuandjad infot, kui palju laenu on juba inimesele antud. See ei ole avalik info ja seda laenuandjad ning pangad omavahel ei vaheta. See taandubki inimese enda aususe peale, mida ta ise deklareerib. Need inimesed, kes väga tahavad laenu saada, nad ilmselt paratamatult võivad pisendada oma kohustusi," selgitab Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt.

Registril saaks olema piiratud juurdepääs eelkõige laenuandjatele. Aina süvenevale probleemile viitab ka tõsiasi, et kui pankade laenuportfellides on üle viivises olevate laenude protsent 1,7, siis kiirlaenudel on see 7 protsenti. Mida kehvem on inimese krediidivõimekus, seda rohkem vaadatakse ringi mujal. Seal tulevad mängu kiirlaenufirmad ning statistika näitab, et nende laenude tasumisega jäävad inimesed sageli hätta.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!