Sass Henno agressiivsetest müügimeestest: õpetage oma vanavanematele "ei" ütlemise kunsti

Tarbijaõiguste päeval juhiti tähelepanu eakatele, sest just nemad langevad enim agressiivsete müügitrikkide ohvriks. Sageli varjavad ja häbenevad nad tehtud tehinguid ning pelgavad ka tehingust loobuda. Sass Henno juhtis tähelepanu, et inimesed peaksid oma eakatele pereliikmetele "ei" ütlemise kunsti õpetama.

"Täpsemalt teeb meile praegu muret kahte liiki tehingud: ühed on telefoni teel pakutavad kaubad ja teenused ja niiviisi sõlmitud lepingud. Teine tehingu liik on koduuksemüük ehk väljaspool äriruume sõlmitud lepingud. See tähendab seda, et inimestele minnakse koju midagi konkreetselt müügiks pakkuma. See, mismoodi neid müügiesitlusi läbi viiakse ja kuidas nende inimestega lepingusse jõutakse ja teinekord ka järelmaksuleping sinna juurde sõlmitakse...need on nüüd hetkel need aktuaalsed teemad, mis osas me tahaks väga-väga inimeste teadlikkust tõsta,” ütles TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Eelmisel aastal pöördus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) poole abi saamiseks 21 000 inimest. Tarbijatele tagasi võidetud summa küündis pea miljoni euroni. Inimesed sageli ei tea, et tehingust saab kahe nädala jooksul taganeda.

„See tuleb seadusest ja selliste tehingute puhul on tarbijal 14 päeva aega ringi mõelda. Kui ta mõtleb ringi ja soovib selle eseme, mis ostis, tagasi anda, siis ta ei pea seda kuidagi põhjendama sellele müüjale ega ei saa teda hakata kuidagi ümber rääkima või survestama, et jäta ikka see asi endale,” lisas Tammaru.

Eakate inimestega vesteldes selgus, et agressiivsete müügimeestega ollakse kokku puututud päris sageli, enamasti aga suudetakse ilma midagi ostmata nendega hakkama saada.

„Tegelikult ma tean, et see on tema töö. Tema palk oleneb sellest, kui palju ta suudab müüa,” ütles proua nimega Anne ja lisas, et pole ise midagi siiski neilt ostnud, küll aga kuulab müügiinimesed alati ära, kui temalt küsitakse, kas tal on paar minutit aega rääkida.

"Aga helistajad, nad on tõesti agressiivsed. Aga vahel on päris hea ka, sest ma arvan, et ma ostsin väga õige asja praegu. Ta oli üsna kallis, aga mis asi on odav? Kuidas oleks õige öelda, aknapesumasina või siis peegli- või põrandapesumasina...ta peseb kõike. 2500 eurot, nelja kuu pension," ütles proua Liilia, kes oli enda ostuga siiski rahul.

Investor ja ettevõtja Sass Henno märgib, et inimestel on sügaval sees soov meeldida teistele inimestele ja käituda võõrastega hästi.

„Agressiivse müügitehnika trikke on hästi palju. Enne küsitakse, et kas te hoolite oma perekonnast? Jaa! Kas teid huvitab näiteks puhas kodu? Jaa! Kas te olete vahepeal mõelnud, et elu võiks kergem olla? Jaa! Siis, kui inimene on juba kolm korda nõustunud, siis hakatakse ütlema, et kas nüüd see pesumasin, Tupperware komplekt, tolmuimeja või ajakirja tellimus võiks teie probleemi lahendada? Inimesed pannakse just kui normaalses dialoogis normaalsesse suhtlusruumi ja siis üritatakse saada see „jaa” nendelt kätte raha äraandmiseks. Õpetage oma vanavanematele selgeks selline lause: Oi, aitäh, et te tahate minuga rääkida, ma pean teie tööst väga lugu. Aga kulla inimene, ma täna ei osta midagi. Ma ei osta, ma ei anna oma raha ära. Õpetage see „ei” ütlemise kunst selgeks."

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.