"Remondifond kasvas ligi viis korda!" Renoveerimine võib kodukulusid hoopis suurendada

Aprilli alguses avati KredExi väikeelamute renoveerimistoetus, mille maht on kokku 28 miljonit eurot. Samas on hakanud kostuma toetusmeetmete kohta käiv kriitika: nimelt ei pruugi renoveerimine korteriomanike kulusid sugugi vähendada.

Korteriühistud saavad CredExilt taotleda toetust väikeelamute renoveerimiseks. Teisipäeva (7. mai) seisuga oli esitatud 720 taotlust 14 miljoni euro ulatuses. Seega on veel ligi pool 28 miljoni euro suurusest eelarvest alles.

"Hea meel on tegelikult tõdeda, et väikeelamute rekonstrueerimise toetus on jätkuvalt väga populaarne. Inimesed kasutavad seda ja muudavad oma väikeelamud energiatõhusamaks," sõnab "TV3 uudistele" KredExi eraisikute toetuste valdkonna juht Kersti Saar.

Väiksemate ühistute kulud kasvasid märkimisväärselt

Eesti Omanike Keskliit viis läbi uuringu nende korteriühistute hulgas, kel õnnestus eelmisel aastal tänu nobedatele näppudele CredExi toetust saada. Selgus, et väiksematel korteriühistutel kasvasid kulud märkimisväärselt.

"Kõige halvem tulem oli ühistu puhul, kelle remondifond kasvas ligi viis korda. Viiekordne hüpe remondikuludes oli halvim tulemus ja parim oli selline, kus kulud jäid endiseks," selgitab Omanike Keskliidu juhatuse esimees Andry Krass.

Toetuste saamisel ei ole otseselt erinevust, kas ühistu asub maal või linnas. Küll aga on maapiirkondades tihti väiksemad kortermajad ning seetõttu on kulud ühe ruutmeetri kohta suuremad. "Lisaks töötab nende kahjuks see, et CredEx kohtleb neid võrreldes linnamajade finantseerimisega halvemini, nõudes suuremaid lepingutasusid ja laenuintresse. Samuti ei ole energia hind maapiirkonna elanikele nii soodne kui linnas," lisab Krass.

"Mingid summad ja kulud võib-olla tõesti tõusevad. Teisest küljest vähenevad kulud puudele ja küttele. Seda enam, et need väikeelamud on meil vaja nagunii korda teha. Mida pikemalt me kordategemise perioodi edasi lükkame, seda rohkem on vaja väikeelamut korda teha. Mõistlik on juba täna alustada," selgitab Kersti Saar.

Võiks eeldada, et hoonete renoveerimise ja energiatõhusamaks tegemise järgselt kahanevad ka kulud, kuid Andry Krass lükkab hüpoteesi ümber. "Sellist asja kahjuks tänaste toetusmeetmete juures Eestis ei ole. Elu näitab, et on oht renoveerida end vaesusesse," nendib ta.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo sõnab: "Kui maja korralikult rekonstrueerida, siis kokkuhoid küttekuludelt on umbes kahekordne. Loomulikult tulevad sinna juurde püsivad laenumaksed. Üldiselt on inimesed rahul, kes on selle tee läbi käinud: majad on korras ning seal on hea sisekliima."

Vaata artikli päises olevast videost, kuidas saaks Andry Krassi sõnul lahendada hoonete renoveerimise kõrgete kuludega seonduva probleemi!