Raha maksumaksja taskust! Uus Euroopa Liidu direktiiv paneb kodanikele lisakohustusi

Euroopa Parlament võttis vastu hoonete energiatõhususe direktiivi, mis tähendab, et ka Eesti koduomanike õlgadele langeb kohustus oma kodud sundkorras renoveerida. Europarlamendi liikme Riho Terrase sõnul tekitab direktiiv kodanikele majanduslikult raskes olukorras taaskord lisakohustusi.

Uue seaduse kohaselt on Euroopa Liidus vaja sisuliselt järgmise kümne aasta jooksul renoveerida 40 protsenti hoonefondist, vahendavad "TV3 uudised". "Euroopa Liit hakkab jälgima, kas renoveerimine toimub või ei toimu. Kui ei toimu, võib alustada rikkumismenetlusi," räägib Euroopa Parlamendi liige Riho Terras.

Terras lisab: "See paneb kodanikele jälle lisakohustusi väga raskes majanduslikus olukorras. Täna on ka võimalik maju renoveerida, aga inimesed ei tee seda, sest neil ei ole selleks vahendeid."

Terrase sõnul on kõigile selge, et hooned võiksid olla renoveeritud, kuid Euroopa Liidu vahenditest nii suuri summasid ei tule, mis tähendab, et vajalikud vahendid peaksid tulema Eesti maksumaksja käest. Terrase hinnangul võib vastav summa Eesti puhul ulatuda kokku 20 miljardi euroni.

Eesmärk muuta hoonestus 2050. aastaks kliimaneutraalseks

Uue hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt Euroopa Liidu hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta hoonestus 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

"Juhul, kui kõik peaksid nüüd oma vahenditest ka väikesed eramajad ja vanemad puumajad ise korda tegema, siis kindlasti on grupp, kes suudab seda teha ja nad on seda ka peaasjalikult teinud. Samas on väga suur grupp neid, kel ei ole lihtsalt majanduslikult sellist võimekust. See on fakt," nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Ainuüksi korteriühistuid on Eestis kokku umbes 25 000. Hinnanguliselt 14 000 nendest vajaksid renoveerimist," lisab ta.

Mardi hinnangul peaks Euroopa Liit sellise ideoloogia loomisel leidma selleks ise ka rahalised vahendid. Lisaks olemasolevatele, peavad kõik uued hooned olema heitevabad juba alates 2030. aastast. Riigiasutuste omandis või kasutuses olevad hooned peavad eesmärgi saavutama juba 2028. aastaks.

Vaata täpsemalt artikli päises olevast videost!