Olukord narkootikumidega: kokaiini tarvitatakse Eestis aastaringselt ja üledoosisurmad on kasvanud

"TV3 uudised" vahendab, et justiitsministeerium lasi reovett uurida kolmeteistkümnes Eesti linnas, sealhulgas näiteks Tallinnas, Maardus, Tartus ja ka Eesti südames Paides. Viimase linna reoveest leiti näiteks varasemast rohkem metamfetamiini jälgi.

„Kui me nüüd vaatame neid linnu, siis põhimõtteliselt katab ära kuskil 60-70 protsenti kogu Eesti elanikkonnast. Selles ulatuses me siis oskame päris täpselt öelda, palju meil siis mingis piirkonnas mingil ajahetkel ja milliseid ained siis tarvitatakse,” ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Krister Tüllinen.

Võrreldes suvega narkootikumide sisaldus reovees vähenenud, aga endiselt on esirinnas amfetamiin, kanep ja kanged opioidid, kuid kokaiin on pead tõstmas.

„Kanep, amfetamiin ja kokaiin on elline selge esikolmik, aga samas tuleb ka tähelepanu pöörata nendele ainetele, mida esineb näiteks reovees vähe, näiteks niinimetatud nitaseenid, mis tegelikult tekitavad sellist nähtavat kahju inimestele, näiteks üledoosi surmade näol vägagi palju,” ütles Põhja prefektuuri talituse juht Rait Pikaro.

Narkosurmad on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. 2021. aastal suri Eestis üledoosi 39 inimest, 2022. 80 ja tänavu on oma elu kaotanud juba üle 100 inimese. Probleem on sünteetilised ained.

Selle aasta suvel olid üledoosid sõltuvuses väga paljud nitaseenidest. Viimases uuringus nitaseene leiti ainult Maardu linnast. Mis ei tähenda, et seda ainet kuskil mujal ei ole ja seda ei tarvitada, aga ikkagi, kui me võrdleme varasemaid perioode, siis on meil põhjust nagu arvata, et praegu on nitaseenide levik pisut väiksem, kui ta oli näiteks kvartal tagasi,” lisas Tüllinen.

Rait Pikaro ütleb nitaseeni kohta, et tegemist on ühe sünteetilise opioidi vormiga, mida avalikkus tunneb rohkem fentanüülina. „See on lihtsalt üks sarnase toimega aine, mida müüakse tegelikult ka fentanüüli pähe, see tarvitajaskond on sama, mis fentanüüli puhul. Kahjuks ka inimeste grupp, kelle hulgas üledoose ja üledoosi surmasid on, on seesama, enamasti süstivad tarvitajad ja sõltlased.”

Politsei sõnul on aga Eestis olukord uimastitega ajas paranenud. Meil puudub näiteks tänavamüük ja tavalisele kodanikule on ainete kättesaamine tehtud üsna keeruliseks.

„See, et sotsiaalmeedia kaudu on näiliselt võimalik uimasteid noortel näiteks lihtsamini hankida, siis tegelikult see ikkagi eeldab sellist huvi ja eeltööd ja sinna nendesse õigetesse gruppidesse n-ö sissesaamist või sisseastumist. Selles mõttes on kättesaadavus on teatud ringkondades võib-olla liiga kiire. Aga samas, kui me räägime tavalisest keskmisest inimesest, siis uimasteid on üsnagi keeruline hankida,” lisas Pikaro.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.