Nukker statistika: paljud eestlased elavad palgapäevast palgapäevani ja säästudest pole juttugi

“TV3 uudised” vahendab värsket uuringut, et iga viies täiskasvanud Eesti inimene on kogunud endale ettenägematuteks kuludeks vähemalt viie kuupalga jagu sääste. Samas on suurel osal Eesti inimestest säästupuhvri jääk ohtlikult õhuke.

Paljud eestlased elavad palgapäevast palgapäevani. Viimasel nädalal enne raha laekumist tuleb tihtipeale veelgi rohkem kokku hoida ning vaadata, kuidas toitu lauale saada. Raha säästmiseks kõrvale panemiseks ei jää siin kuigi palju mänguruumi.

„Selge on see, et Eesti kaks suurt sotsiaalset riski on ju palgavaesus ehk palk on nii väike, tööl käimine ei ole nagu tasuv ja teine siis ka toetuste lõks, et mul ongi kasulikum vastu võtta toetusi ja mitte käia tööl, sest see on kulukam kokkuvõttes. Sellises ühes ega teises olukorras tegelikult inimene ilmselt säästude peale ju ei mõtle tegelikult,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen ütles, et inimestel vanuses kuni 30 aastat sääste üldiselt ei ole, mis paneb muretsema, kuna neil on tavaliselt ka lapsed ja kui midagi ootamatut juhtub, siis kaasneb sellisele olukorrale stress. „Aga samas, kui sa näed, et sul on päris korralik summa, no näiteks kolme kuu palk konto peal, siis sa nii suure stressiga seda ei võta.”

Meelerahufond ehk hädafond või ka varufond võiks igal inimesel sisaldada vähemalt kolme kuu palka ning meelerahufondi suurus võiks olla vähemalt kuus tuhat eurot. Siinkohal saab teha arvutuse, et selleks, et säästetud kolme kuupalgaga toime tulla, peaks inimese keskmine palk olema vähemalt 2000 eurot kuus. Tõmmates kulutusi koomale, saaks ära elatud tuhande euroga kuus, nii saaks säästlikult ära elada kuni pool aastat.

„Inimesed, ma arvan, selle peale täna ei mõtle, nad hakkavad mõtlema siis, kui häda on käes, aga ideaalis on võimalik alustada väga väiksest summast ja vaikselt, kui näiteks sissetulek kasvab, seda summat suurendada,” ütles Hakiainen.

Citadele uuring näitab ka seda, et kõrgharidusega inimestel on rohkem sääste. Samuti selgub, et kõige haavatavamad on põhiharidusega inimesed, kellest 58 protsendil puudub igasugune meelerahufond.

„Me võime siia kõrvale panna ka sotsiaalministeeriumi enda tellitud uuringud ja me näeme, et siin on ka piirkondlik erinevus, mitte siis ainult sissetulekud ja ka hariduse piirangud. See on hästi-hästi keeruline probleem ja kui me mõtleme ka kõikide nende keeruliste aegade peale, mis siin on olnud, kõrged elektrihinnad ja ja ega ongi keeruline,” ütles Riisalo.

Toimetulekutoetuste vajadus on näiteks Tallinnas võrreldes eelmise aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Elukallidus ja maksutõusud kindlasti inimeste majanduslikku olukorda ei paranda. Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul riivab üleüldine hinnatõus kõige enam just toimetulekutoetust saavaid või selle piirimail elavaid perekondi, kellel ei ole võimalik oma kulusid optimeerida või sääste koguda.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.