TV3 uudised: Eesti sõnum NATO-le: Ukraina toetamisel ei tohi taganeda 

Euroopa ja NATO koridorides käib terav vaidlus selle üle, kui kaugele ollakse valmis Ukraina toetamisel päriselt minema. Eesti surub edasi ideed, et kõik liitlased panustaksid Ukrainale vähemalt 0,25 protsenti SKP-st, kuid mitmed suurriigid pidurdavad plaani, kartes pikaajalisi kohustusi. Samal ajal hoiatab Eesti, et Venemaa katsed rääkida “rahu läbirääkimistest” võivad olla hoopis osa Moskva strateegiast Euroopa surve hajutamiseks. 

NATO liitlaste seas pole üksmeelt ettepanekus, mille järgi panustaksid kõik liikmesriigid Ukraina toetuseks 0,25 protsenti oma SKP-st. NATO peasekretär Mark Rutte on ettepanekut toetanud, kuid Briti meedia teatel on selle blokeerinud teiste seas Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul näitab vaidlus, et Ukraina toetamisel pole veel tehtud piisavalt.

„Selge on see, et Põhja-Balti riigid, Poola ja ka Saksamaa on andmas Ukrainale SKP-ga võrreldavalt väga olulist abi. Sama ootaksime me ka oma teistelt partneritelt ja liitlastelt Euroopas, eriti suurematelt riikidelt,“ ütles Mihkelson.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ettepanek NATO-s arutlusel, kuid osa suurriike ei soovi võtta pikaajalist fikseeritud kohustust. Tema sõnul ei tähenda see, et need riigid Ukrainat ei aitaks, kuid kindla mitmeaastase panuse lubamine tekitab neile kõhklusi.

Tsahkna sõnul võivad põhjused olla rahanduslikud, sest selline kohustus lisanduks kõigele sellele, mida riigid Ukrainale juba praegu annavad.

Lisaks Ukraina toetamise rahastamisele arutatakse Euroopas üha enam ka võimalikke tulevasi läbirääkimisi Venemaaga. Mihkelsoni sõnul ei tohi Eesti vaates teha järeleandmisi Ukraina suveräänsuse ega territoriaalse terviklikkuse arvelt.

„Venemaa ei tohi jääda karistusteta oma agressioonisõja alustamise pärast. Ma usun, et parim läbirääkija Ukraina ja Vene kontekstis on jätkuvalt Ukraina armee,“ ütles Mihkelson.

Tsahkna hinnangul on arutelu võimalike läbirääkimiste üle alles väga esialgne. Tema sõnul püüab Moskva siduda Euroopa mõttetutesse kõnelustesse, vähendada survet Venemaale ja pidurdada uute sanktsioonide kehtestamist.

„See surve peab jätkuma ja küll me selle Putini lõpuks sinna õiglase ja kestva rahu läbirääkimistesse surume,“ ütles Tsahkna.

Euroopa välisministrid kogunevad sel nädalal Küprosele, et arutada võimalike tulevaste kõneluste tingimusi ja ühtset positsiooni.