TV3 uudised: tahtlik nakatamine! Lapsevanemad korraldavad oma võsukestele tuulerõugete pidusid 

Ehkki pealtnäha võib selline käitumine tunduda pragmaatilise lahendusena, hoiatavad arstid ja lasteõiguste spetsialistid selle ohtliku suundumuse eest. Laps ei ole meditsiiniline eksperiment ning teadlik nakatamine seab tõsisesse ohtu lapse tervise.

Mis on „tuulerõugete pidu“ ja miks seda korraldatakse?

Tuulerõugete peo põhimõte on lihtne, kuid meditsiiniliselt vastutustundetu: lapsevanem viib teadlikult oma terve lapse kokku tuulerõugeid põdeva eakaaslasega. Nakatumise eesmärk on lasta lapsel haigus läbi põdeda eas, mil arvatakse, et sümptomid on kergemad ning et vältida haigestumist hilisemas elus.

Arstide ja juristide hinnangul on selline tegevus ebaeetiline. Lapsevanema õigus teha oma lapse eest otsuseid ei anna talle luba lapse tervist teadlikult kahjustada või teda asjatult terviseriski seada. Laps ei ole oma vanema meditsiiniline eksperiment või objekt, kelle tervisega mängida.

Haiglaravi ja eluohtlikud tüsistused

Haiglaravi vajaduse taga on tõsised tüsistused, mille teket ei ole võimalik ette prognoosida. On võimatu ette teada, kas laps põeb haigust kergelt, klassikaliselt või eluohtlikult.

Peamised põhjused, miks tuulerõugeid põdevad lapsed haiglaravile satuvad, on järgmised:

• Pikalt kestev kõrge palavik, mida ei õnnestu koduste vahenditega alla saada.
• Naha mädainfektsioonid, mis tekivad villide kratsimisel ja nakatumisel.
• Kopsupõletik.
• Rasked kesknärvisüsteemi tüsistused, nagu peaajupõletik
• Väikeajupõletik, mille peamiseks tunnuseks on rasked tasakaaluhäired Sellises seisundis lapsed ei suuda istuda ning tahavad vaid pikutada; tasakaaluhäire ei möödu päeva-paariga, vaid võib kesta lausa terve kuu. 

Viirus jääb organismi eluks ajaks

Paljude vanemate seas levinud uskumust, et varajane läbipõdemine on parim lahendus, ei toeta ka Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst doktor Pia Jõgi. Ta selgitab, et tuulerõugeviirus ei kao pärast haiguse seljatamist kehast kuhugi, vaid jääb inimese organismi püsima. Viirus võib uuesti aktiveeruda aastakümneid hiljem, kui inimese immuunsüsteem on nõrgenenud.

Selle tulemusena võib isegi kergesti põetud tuulerõugete tagajärjel tekkida tulevikus vöötohatis. Vöötohatis sarnaneb huuleohatisega, kuid see lööb välja kehal, on oluliselt valusam ja tekitab tunduvalt rohkem vesiseid ville, põhjustades suuri piinu.

Ohutu ja tõhus alternatiiv: vaktsineerimine

Selle asemel et otsida haigeid lapsi ja seada oma pereliikmeid ohtu, soovitavad nii arstid kui ka kogemustega lapsevanemad vaktsineerimist. Vaktsineerimine tagab turvalise immuunsuse ilma haiguse ja selle tüsistustega riskimata.

Paljudes Euroopa riikides – näiteks Lätis, Soomes ja Hispaanias – on tuulerõugete vaktsiin lisatud riiklikku vaktsineerimiskavasse, mis on nendes riikides haigestumise näitajaid märgatavalt vähendanud. Tegemist on elusvaktsiiniga, mida tohib manustada alates ühe aasta vanusest. Täieliku ja eluaegse kaitse saavutamiseks on vaja teha kaks doosi.

Eestis ei kuulu tuulerõugete vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse, mis tähendab, et selle eest peavad vanemad ise maksma. Ühe doosi hind jääb sõltuvalt tervisekeskusest vahemikku 55 kuni 70 eurot (vajalik on teha kaks doosi).