"Nad on hästi motiveeritud ja tänulikud." Ukraina sõjapõgenikud osalevad aktiivselt meie tööturul

Tänases seisuga on Eestis üle 21 tuhande tööealise Ukraina sõjapõgeniku. Tööturul on hõivatud neist üle 11 tuhande. TV3 uudised vahendab, et Eestis on sõjapõgenike tööhõivega tunduvalt parem seis kui mujal.

Maxima värbamisspetsialistina töötav Ukraina sõjapõgenik Vitalina Lomatchenko ütles TV3 uudistele, et õpib eesti keelt sõna-sõnalt ning iga päevaga muutub tal Eestis suhtlemine lihtsamaks.

Vitalina sarnaseid inimesi on alates sõja algusest jõudnud Eestisse tuhandeid. Kõigil neil üks mure: kust leida elamiskoht ja sissetuleku allikas. Viimasest arenguseire keskuse raportist aga selgub, et Eestis on läinud Ukraina sõjapõgenike tööturule kaasamine tunduvalt ladusamalt kui mujal Euroopas.

Saab öelda, et on läinud üle ootuste hästi ja Ukrainast saabunute lülitumine Eesti tööturule on teiste riikidega võrreldes Eestis väga tugev ja ajutise kaitse saanutest üle 40% on, on tööle rakendunud,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Suures plaanis on pooled Eestisse jõudnud ukrainlastest tänaseks tööturul. Enamus neist töötavad teenindavas sektoris. Maxima on näiteks endale värvanud üle kolmesaja töötaja.

„Osa töötavad kauplustes, aga kauplustes siis peamiselt mitte kliente teenindava ametikohal. On muidugi ka erandeid ja lisaks on neid päris palju meie logistikakeskuses ja tootmises. Pigem on nemad see töökam osa meeskonnast. Nad on hästi motiveeritud ja tänulikud, et nad siia tulla on saanud, tänulikud, et neid siin aidatakse ja tänulikud töökoha eest,“ ütles Maxima personalijuht Lea Kimber.

Endiselt on aga arenguruumi selles osas, et paljud teenindussektoris töötavad inimesed omavad tegelikkuses kõrgharidust ning on varasemalt töötanud tippspetsialistidena. Käesoleval aastal panustavad Ukraina sõjapõgenikud meie majandusse hinnanguliselt pea kakssada miljonit, kuid juhul, kui nad saaksid töötada erialasel ametikohal, kasvaks nende töökoha kindlus, sissetulek ja seeläbi ka majanduslik kasu Eestile. See tähendab ka toetuskulude nullimist sissetulevate tööhõivetuludega.

„Üldiselt Ukrainas saabunutel ligi pooltel on kõrgharidus, mis on küllalt sarnane seis Eesti üldise tööturuga. Aga kui me vaatame, kui palju neist töötab spetsialistidena siis ligikaudu kuus protsenti, samal ajal kui üldises hõives on see umbes kolmandik ja kui õnnestub tõesti edasi minna sellega, et nad rakenduvad paremini oma oskustele ja haridusele vastavatel töökohtadel, siis kümnendi lõpuks ma usun, et on võimalik tulud ja kulud tasa saada,“ lisas Danilov.

Täna jääb paljudele takistuseks aga keelebarjäär ning hariduse ja tervishoiu valdkonnas ka näiteks Euroopa standarditele vastav väljaõpe, mistõttu pole võimalik Eestis nende kutset tunnistada. Sellegipoolest on palju neid, kes on oma elu siin uuesti üles ehitanud ning õpivad töövälisel ajal tublisti ka eesti keelt.

Vitalina on üks vähestest, kes saab oma erialast tööd jätkata ka Eestis. Igapäevaselt töötab ta värbamisspetsialistina ja aitab nüüd omakorda teistel sõjapõgenikel tööd saada. „Kaks korda nädalas käin ma kursuste. Need on pikad, aga ma lihtsalt loodan, et need aitavad mind. Ma õpin ka koos oma tütrega. Tema käib Eesti koolis, see on ka põhjus, miks me õpime, õpime ja õpime.“

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.