TV3 uudised: Riigikogus arutati, kuidas suunata äravisatav toit abivajajateni. Ametnikud: probleem on toiduohutuses

Rahvaalgatuse autorite hinnangul hävitavad Eesti toidukauplused igal aastal ligi 22 000 tonni tarbimiskõlblikke toiduaineid enam kui 20 miljoni euro väärtuses.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul tekib kõige rohkem jäätmeid puu- ja köögiviljast ning valmistoitudest.

„Kauplustel läheb päris palju raisku puu- ja köögivilja, et plekid tulevad peale või mädanik või hallitus,“ ütles Peil. Tema sõnul on suur probleem ka valmistoiduga, mida saab müüa vaid sama päeva lõpuni.

Samuti on keeruline prognoosida värske kala müüki. „On väga raske prognoosida, kas inimesed tahavad seda siiga või ahvenat või räime parasjagu osta. Seal on päris selline suur risk,“ rääkis Peil.

Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul ei ole küsimus ainult tahtmises toitu annetada, vaid ka ohutuses. Toiduohutuse valdkonna juht Triinu Allika selgitas, et eriti keeruline on „kõlblik kuni“ märgistusega toodete annetamine.

„Kõlblik kuni tähistus märgib, et selle kuupäevani on tootja taganud toote ohutuse, kui on täidetud teatud tingimused, näiteks temperatuur,“ ütles Allika.

Tema sõnul on probleem selles, kuidas selliseid tooteid turvaliselt edasi annetada. Samas tõi ta välja, et amet on koostanud juhendid, mille järgi võib „kõlblik kuni“ märgistusega toitu viimasel päeval ka külmutada, et seda hiljem annetada.

Peili sõnul annetavad poeketid juba praegu toitu, kuid alati ei ole see logistiliselt võimalik.

„See kogus, mis üle jääb, varieerub väga palju päevade lõikes ja ei ole mõtet väga väiksele toidukogusele järgi sõita autoga,“ selgitas ta.

Tema sõnul on probleemiks ka tööjõupuudus ning see, et kõikjal Eestis ei ole organisatsioone, kes suudaksid kiiresti riknevale toidule külmaautoga järele tulla.

Samas on kaupmehed märganud, et kiiresti rikneva toidu allahindlused aitavad raiskamist vähendada.

„Need allahinnatud kleebised õhtu lõpus peagi rikneva toiduga lähevad nagu soojad saiad,“ ütles Peil. Tema hinnangul on inimeste ostukäitumine viimastel aastatel selgelt muutunud.