Mis saab edasi? Eestit ohustab lähiaastatel tõsine perearstide puudus

"Järgneva kümne aasta jooksul tõenäoliselt jäävad erialasest tööst kõrvale umbes pooled praegu praktiseerivatest perearstidest ja umbes kolmandik Eesti elanikest võivad juba praegu olla pensioniealiste perearstide patsiendid," ütles Kutsekoda OSKA analüütik Anneli Leemet.

Vananevad perearstid võiksid ju olla elu loomulik käik, kuid paraku selgub OSKA uuringust, et järelkasv pole piisav. Perearstid peavad läbima peremeditsiini residentuuri, nende õpingud kestavad kokku 10 aastat ja ülikoolist jõuab tööturule järgneva kümne aasta jooksul umbes 250 uut perearsti. Samal ajal läheb pensionile umbes 420 perearsti, seega meil perearstide arv võiks umbes veerandi võrra kahaneda," lisas Leemet.

Perearstide erialaselt töölt lahkumise mediaanvanus on 71 eluaastat. Aastatel 2023.-2033. jõuab sellesse ikka 41% praegu praktiseerivatest perearstidest. Esmatasandi tervishoiusüsteemi kese on perearst ning kui nende arv kahaneb, tuleb teha muutusi süsteemi teistes osades.

"Ühe suure muudatusena me nägimegi ette, on tarvis rakendada uusi tegevusmudeleid. Nende uute tegevusmudelite all me mõtleme nii perearstide tööaja eesmärgipärasemat kasutamist, näiteks, et perearstid saaksid keskenduda vaid tõsisematele või keerulisematele haigusjuhtumitele. Kaasates samal ajal rohkem üldarste, rohkem pereõdesid, miks mitte ka rohkem kliinilisi assistente," ütles Kutsekoda OSKA uuringujuht Urve Mets.

Probleem perearstide nappuse kõrge eani töötamisega ei ole tõstatunud üleöö. Perearstide selts on sellest rääkinud juba aastaid, ent siiani kuigi palju ette võetud ei ole.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.

• Sisuturundus

EKSKLUSIIVINTERVJUU LIMPAGA | Vahel on seda uut raske leida

• Sisuturundus

Veebilehe optimeerimine