Kinnisvaraprognoos 2024. aastaks: loodetakse tarbija kindlustunde kasvu ja Euribori langust

Detsembris tõusis Tallinna kinnisvaraturul tehingute arv 17%. Optimismiks põhjust aga pole ja majanduski järsult taastuma pole hakanud. Tehinguaktiivsuse taga oli aasta viimasel kuul hoopis kokkuhoid uue aasta käibemaksu tõusu hirmus.

Detsembris tehti Tallinna korteritega 803 tehingut ning keskmise ruutmeetri hind tõusis rekordilise 3357 euroni. Hinnatõusust pole aga 1Partner tegevjuhi Martin Vahteri sõnul mõtet otsida uut tõusu, kuna detsember on iga-aastaselt aktiivne kuu tehingute jaoks ning tõuke andis ka aasta alguses tõusev käibemaks.

„Rõõm on ikkagi üürikene sellepärast, et see on statistiline näitaja. See on seotud pigem sellega, et aasta lõpus taheti teha tehingud ära, sest sellest aastast nüüd hakkas kehtima uus käibemaksumäär. Prooviti uusarenduste puhul, mis on käibemaksuga maksustatud, need tehingud veel eelmisel aastal ära teha, et ei läheks kinnisvara kallimaks ja sellest tekkis selline uute korterite suhteliselt suurem osakaal kogu tehingute arvust ja see viis keskmise hinna üles,” ütles 1Partner kinnisvara juht Martin Vahter.

Investoreid kinnisvaraturul endiselt pole ning tegutsevad enamasti koduostjad, sealjuures on järelturg oluliselt aktiivsem. Kõige kallim korter, mis detsembris müüdi, maksis 1,64 miljonit eurot. Veidi aktiivsust võib alanud aastale kinnisvaraturul lisada kuue kuu Euribori langus, mida on oktoobrist saati näha olnud ja futuurid näitavad, et langus jätkub.

„Kui me vaatame Euroopa keskpanga referentsi intressimäära ehk siis hoiuse püsivõimaluse intressimäära, siis see peaks meie prognoosi kohaselt selle aasta lõpuks praeguselt 4-lt protsendilt liikuma aasta lõpuks 2,5 protsendini ja kui sinna kõrvale panna ka Euribori futuurid ehk siis kuidas turud ootavad, millisele tasemele võiks liikuda kolme või kuue kuu Euribor selle aasta lõpuks, siis on see 2,3 protsenti,” ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina sõnul peaks ka Euroopa Keskpank ise laiemalt levitama sõnumit, et Euribori plaanitakse edaspidigi langetada, et anda ostjatele kindlust juurde. Aasta 2023. oli vaikne kinnisvaraaasta. Kui Tallinnas tehakse tavaliselt kuus 1100-1200 tehingut, siis eelmisel aastal tehti vaid 500-800 ehk turg on kolmandiku võrra loium, sõnas Vahter.

„Esimene pool 2024. tuleb samas rütmis. On mõned positiivsed märgid, näiteks loodetakse Euribori langust. See on leevendus olemasolevatele laenuklientidele ja ka tulevastele laenajatele, aga kinnisvara mõjutama ka oluliselt tarbija kindlustunne, mis on täna endiselt madal. Aga loodame, et see hakkab tasapisi kasvama, sest ostujõud kasvab, intress läheb alla. Need kõik on sellise pooleaastase kuni aastase viitega, kuni need hakkavad oma mõju avaldama,” lisas Vahter.

Kinnisvaraturu aktiivsust võivad sel aastal negatiivses suunas mõjutada ka inimeste kindlustunde langus, mis on seotud suureneva tööpuudusega. Samuti poliitmajanduslik olukord ning oodatust tumedam majandusprognoos.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.