Kas oled neid looduses kohanud? 2024. aasta loom ja lind on selgunud!

Uue aasta saabumisega valiti meil ka Eesti aasta loom ning aasta lind, kelleks said vastavalt saarmas ja kägu. Mõlemat isendit on looduses keeruline silmata, kuid ometi on nad meie keskkonnas olulisel kohal.

Kuigi Hiina kalendri järgi on alanud rohelise draakoni aasta, on Eesti loomasõbrad meie aasta loomaks valinud hariliku saarma ning aasta linnuks käo. Kägu on Eestis üldlevinud linnuliik, kuid teda on uuritud vähe ning isegi pilte on linnust vaid käputäis. Aasta linnuks kuulutamine annab ornitoloogide sõnul võimaluse liigi pesitsusbioloogiat ja rännet süvitsi uurida.

„Kägu on läinud oma eluviisiga päris ekstreemseks. Kui me siin mõnda lindu sõimame rongaemaks ja iga algaja linnuhuviline teab, et ronk on väga hoolas ema, siis käo puhul tekib küsimus, et kuidas käo eluviisi nimetada. Sest suure tõenäosusega kägu oma lastega kunagi ei kohtu. Kui ta on muna munenud, siis ta sealt ka ära läheb. Isegi rändama lähevad nad eri aegadel, see tähendab, et noored linnud lendavad enne ära kui vanad,” ütles ornitoloog Jaanus Elts.

Kägu saabub meile enamasti aprilli lõpus või mai alguses, seega kukkumist võibki kevade lõpus kõige tõenäolisemalt kuulda. Kägu ei ole haruldane lind, Eestis leidub umbes 100 000 isendit. Oma värvitooni tõttu sulandub ta aga maastikuga hästi kokku ja neid on keeruline näha. Käole iseloomuliku kukkumisega, millega isased linnud emaseid ligi meelitavad, on aga seotud mitmeid legende, mis on pärit juba keskajast.

"Üks huvitav uuring on tehtud, oli vist Taanis. Seal selgus, et mida rohkem kägusid kukkus, seda pikem on talumeeste eluiga. Aga see põhjus ei olnud milleski muus kui selles, et käod elasid sellistes elupaikades, mis olid vähem saastunud, kus oli rohkem neid igasuguseid karvaseid ussikesi, mida süüa. Seal tõesti ka selline positiivne seos leiti," lisas Elts.

Saarmal on aga au olla Eesti aasta loom 2024. Kuna veekogudel elavad saarmad on indikatsiooniks magevee heast ökoloogilisest seisundist ning õnneks on saarma populatsioon Maarjamaal pärast suurt kõikumist taastunud. On olnud aegu, kus Eestis on olnud vaid 300 saarmast. Nüüdseks on see arv tõusnud juba 2000 isendini.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.