Kas äpitaksodega tehakse rohkem õnnetusi? Numbrid ütlevad üht, Bolt ja Forus teist

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt põhjustati mullu liiklusõnnetusi veerandiga kõigist äpitaksodest. Kui statistika näitab, et tavataksode riskitase alaneb iga aastaga, siis äpitaksode puhul on trend vastupidine. Taksoteenuse pakkujaid näevad asja aga veidi teises valguses.

Möödunud aastal sattus liiklusõnnetusse 1030 taksot, põhjustades kindlustajatele kahju 2,2 miljoni euro eest. „Taksod satuvad üldiselt õnnetustesse sagedamini kui tavasõidukid, sest neid kasutatakse linnade tingimustes üldiselt intensiivsemalt ja muidugi kõige tihedam kasutatavus on ka tipptundidel. Vaatasime natukene sügavamalt numbritesse sisse ja numbrid näitasid, et tavataksod ja äpitaksod on väga-väga erineva kahjusagedusega,“ ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimees Mart Jesse.

Siinkohal vihjas Jesse sellele, et nende andmetel põhjustavad äpitaksod võrreldes tavataksodega Eestis üle kahe korra rohkem liiklusõnnetusi. Bolt ja Forus: kaks Eesti suurimat äpitaksoteenust pakkuvat ettevõtet ei olnud aga kuidagi rahul LKF statistikaga. Nende sõnul pole arvesse võetud sõidukite läbisõitu ega ajalist koefitsienti.

„Kui nüüd süveneda ja lähemalt vaadata neid Liikluskindlustuse Fondi numbreid, siis tegelikult joonistab seal meie jaoks väga positiivne trend. Kui vaadata viimase kuue aasta numbreid, siis liikluskindlustusjuhtumite sagedus äpitaksode puhul on vähenenud umbes poole võrra,“ ütles Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm.

„Siin ongi küsimus statistilist andmetes. Kui me võrdleme kahte asja omavahel, siis me peame võrdlema identselt. Me ei saa võrrelda õuna ja pirni ja öelda, et pirn on parem kui õun. Kui me räägime tavataksodest ja äpitaksodest, siis äpitakso ilmselgelt läbib suuremat kilometraaži päevas, sõidab tihedamalt, täidab rohkem tellimusi. Ja kui me võtame tavatakso, siis nad on selles mõttes rahulikumas režiimis,“ ütles Forus Taxi Baltikumi regiooni juht Stasys Brilis.

Siinkohal aga LKF-i esindaja ei nõustu. Nende sõnul on andmed kõik korrektsed ja pigem on tegu siiski probleemiga. „Tavasõidukid, millega sina ja mina sõidame, nende kahjusagedus on 3,7 protsenti eelmise aasta andmetel, tavataksodel on 12 protsenti, aga äpitaksodel pea 25,“ kommenteeris Jesse.

Äpitaksodele on ette heidetud, et nende juhid on ebapädevad ja umbkeelsed. See on samuti üks asi, millega kumbki ettevõte ei nõustu.

„Juhiks saamiseks on meil väga kindlad kriteeriumid, mida me vaatame. Peab olema teenindajakaart, sõidukikaart ja kehtiv juhiluba vähemalt kaheaastase juhikogemusega,“ täpsustas Rõõm.

„Kui me räägime n-ö entry level’ist või baaskategooriast, siis seal peavad olema seaduses märgitud litsentsinõuded täidetud: juhiloa nõuded ja kõik see. Et saada teenindajakaarti, peab juht teatud määral oskama eesti keelt,“ täpsustas Brilis.

Möödunud aastal oli registris ligi 7000 taksot, millest 5440 olid äpitaksod. Tavataksondus on väljasurev sektor, kuid mõlemat teenust pakkuv Forus kinnitab, et telefoni teel läbi kõnekeskuse tellitakse jätkuvalt väga palju taksosid.

„Forus Takso 280 sõidukit teevad ikkagi kümneid tuhandeid tellimusi kuus, mis tähendab seda, et on ikkagi üsna tugevalt veel sees inimestel harjumus,“ ütles Brilis.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.